Kümne aastaga on enim muutunud Läänemaa rahvastik

Lääne Elu

info@le.ee

Haapsalu piiskopilinnus. Foto: Urmas Lauri
Haapsalu piiskopilinnus. Foto: Urmas Lauri

Kolmveerand eestlastest elas rahvaloenduse ajal samas maakonnas, kus kümne aasta eest toimunud rahvaloenduse ajal, enim oli muutunud Läänemaa rahvastik.

Praegu Läänemaal elavatest inimestest elas kümne aasta eest siin 73 protsenti. Kõige püsivamad elanikud on Ida-Virumaal, kus 83 protsenti elanikest elas seal ka kümne aasta eest. „Üldiselt on trend selge – Ida-Virumaa linnade rahvastik on kõige püsivam, mis ennekõike tähendab, et uusi inimesi lisandub vähe, seda nii sündide kui sisserände arvelt. Rahvastik on muutunud ennekõike neis omavalitsustes, kus on suur sisseränne ja noor elanikkond ehk Tallinna ja Tartu ümbruse vallad,“ selgitas statistikaameti juhtivanalüütik Terje Trasberg.

2021. aasta rahvaloenduse andmed näitavad, et 84% elanikest elas Eestis ka kümme aastat tagasi, märkimisväärselt on suurenenud välismaalt saabunud elanike osakaal ja sisserändajate koondpilt on üha rahvusvahelisem. Siseränne on viimased kümme aastat olnud valdavalt Harjumaa-suunaline.

„Rahvaloenduse rände ja teise elukoha andmed keskenduvad viimase kümne aasta sise- ja sisserändele. Tulemused annavad selguse sellest, kuhu ja kui paljud inimesed on kolinud Eesti sees ning kes ja kui palju on kümne aasta jooksul Eestisse kolinud,” selgitas Trasberg.

93 400 inimest ehk 7 protsenti rahvastikust elas kümme aastat tagasi praegusest erinevas maakonnas. See on väiksem arv kui 2011. aastal, kui 112 500 inimest (8,7%) oli kahe loenduse vahel maakonda vahetanud. 36 400 inimest kolis mõnest maakonnast Harjumaale ja 23 800 Harjumaalt mõnda teise maakonda. Ülejäänud kolimised olid muude maakondade vahel. Siserände arvelt kaotas kõige rohkem elanikke Ida-Virumaa, kust mõnda teise maakonda lahkus 4900 inimest rohkem kui asemele saabus. 80% Ida-Virumaa siserändajatest rändas Harjumaale, mis on kõrgeim osakaal maakondade arvestuses.

5,2% rahvastikust ehk 68 600 inimest elas eelmise loenduse ajal välismaal, neist 15 200 ehk 22% olid rahvuselt eestlased. 2011. aastal oli neid, kes eelneva (2000. a) loenduse ajal välismaal elasid, 11 300 ehk 0,9% toonasest elanikkonnast. „Seega on välismaalt saabunute arv ja osakaal kahe perioodi võrdluses mitmekordistunud. Koos nendega, kes küll osalesid eelmisel loendusel, kuid on vahepealsel ajal välismaal elanud, on peale eelmist loendust välisrändes osalenud 107 500 inimest. Neist 41 600 ehk 39% olid rahvuselt eestlased. Kokku elab Eestis 285 000 inimest, kes on kunagi välisriigis elanud,“ selgitas Trasberg

Rahvaloenduse andmed näitavad, et Eestisse rännatakse sisse valdavalt teistest Euroopa riikidest. Pooled sisserännanutest on Eesti kodakondsed ning neist omakorda enam kui pooled on lähtunud Soomest, lisaks tullakse Suurbritanniast ja Venemaalt. Muude kodakondsuste esindajatest on kõige rohkem sisse rännanuid Ukraina (10,8%, küsitluse ajal ei olnud veel sõjapõgenikke) ja Vene kodakondsete seas (9,3%). Võrreldes eelmiste loendustega on oluliselt suurenenud muude rahvuste osakaal sisserändajate hulgas. „Ehkki eraldi võetuna vähearvukad, on muude rahvuste – kes siinkohal on kõik peale eestlaste, venelaste, ukrainlaste, valgevenelaste ja soomlaste – koondosakaal 17% (enne 11%). Eri rahvuste arv Eestis on kasvanud 180-st 211-ni ehk sisserändavate rahvuste koondpilt on võrreldes varasemaga märksa rahvusvahelisem,“ ütles Trasberg.

Välismaalt rännati peamiselt linnadesse. Tallinnas, kus muidu elab kolmandik Eesti rahvastikust, elab 48% viimase kümne aasta jooksul sisserännanutest. Rahvuse järgi mitte-eestlastest sisserännanutest elab Tallinnas lausa 60%. Välisrändes osalenutest olid 60% mehed ja 40% naised.

Lisaks püsielukohale on 9%-l Eesti elanikest ka teine elukoht, milleks on eluruum, millega isik ise või tema perekonnaliikmed eelmise aasta jooksul seotud olid, kuid kus nad alaliselt ei elanud. Teist elukohta Eestis omas 93 000 inimest ja välismaal 27 000 inimest. Kõige sagedasem teise elukoha välisriik on Soome, kus asub enam kui pool välismaistest teistest elukohtadest. Eesti-siseselt on teised elukohad jagunenud umbes pooleks – ühtedel on püsielukoht samas maakonnas, teistel mõnes muus maakonnas. Teise elukoha omamine on meeste hulgas levinum kui naiste hulgas – vastavalt 10% ja 8%. Välismaal on teine elukoht 2,9%-l meestest ja 1,2%-l naistest.

3 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Keskkonna spetsialist
2 kuud tagasi

Jah, Haapsalust lahkuvad oravad ja kesikud, kes rootsi, kes otse ahju.
Õhk juba palju puhtam 🙂

Hellat
2 kuud tagasi

Spetsialist?!

tõsi
2 kuud tagasi

tamme kant oleks nagu kogu linna üle ujutanud, kõikjal meie inimesed