Veerand läänlastest peab end usklikuks

Läänemaal on levinuim usk luterlus. Foto: Malle-Liisa Raigla

Rahvaloenduse järgi peab end usklikuks 25 protsenti läänlastest, levinuim usk Läänemaal on luterlus.

End usklikeks pidavatest inimestest on luterlased 45 protsenti läänlastest, 30 protsenti on õigeusklikud ja mõne muu usu esindajaks peab end 24 protsenti Läänemaa usklikest.

Võrreldes kogu Eestiga on Läänemaal usklike protsent veidi madalam ja luterlaste osakaal suurem.

Ühtegi usku ei pea omaks 64 protsenti läänlastest ja usuküsimustele ei vastanud 11 protsenti läänlastest.

Keskmiselt peab Eesti inimestest mõnda usku omaks 29 protsenti. See näitaja on püsinud muutumatuna viimase kolme rahvaloenduse jooksul. Eelnevate loendustega võrreldes on tõusnud aga nende osakaal, kes ei pea omaks ühtegi usku – kui 2011. aastal oli see 54 protsenti, siis nüüd 58 protsenti. Levinuim religioon Eestis on õigeusk.

Usu kohta koguti infot rahva ja eluruumide loendusel, mis toimus 2021. aasta lõpust kuni 2022. aasta alguseni. Mõne usu omakspidamise kohta esitati küsimus kõigile vähemalt 15-aastastele inimestele, seejuures ei olnud tähtis, kas inimene on mõne kiriku või koguduse liige ega ka see, kas ta on ristitud ja käib regulaarselt kirikus või kuulub mõne muu mittekristliku ühenduse liikmeskonda. Kogutud vastused on üldistatavad kogu rahvastikule alates 15. eluaastast.

Kui Eesti inimesi, kes peavad omaks mõnda usku, on 29 protsenti , siis 58 protsenti  vastas vastupidi ning 13 protsenti ei soovinud küsimusele vastata. Sellega on usku tunnistavate inimeste osakaal jäänud võrreldes eelmiste rahvaloendustega samale tasemele, kuid suurenenud on nende inimeste suhtarv, kes ei pea omaks ühtegi usku: 2011. aastal oli neid 54 protsenti , aga 2021. aastal 58 protsenti. „Kasv tuleneb sellest, et sel korral oli vähem inimesi, kes ei soovinud küsimusele vastata, ehk võib eeldada, et neil oli nüüd kindlam seisukoht kujunenud,“ märkis statistikaameti juhtivanalüütik Terje Trasberg.

Levinuimad usuvormid on endiselt õigeusk ja luterlus, muid uske peab omaks 5 protsenti rahvastikust. Õigeusklike osatähtsus on 16 protsenti rahvastikust ning luterlasi on 8 protsenti. Kui õigeusku omaks pidavate inimeste osatähtsus on püsinud muutumatuna, siis luteriusu kohta käiv sama suhtarv on langustrendis: 2000. aasta rahvaloendusel oli luteriusu omaks pidajaid 14%, seevastu 2011. aastal juba 10% ning nüüd 8%.

Rääkides usuliikidest, on ristiusk ehk kristlus Eestis kõige levinum. Neist, kes peab omaks mõnda usku, on praegu 93 protsenti kristlased, 2011. aastal oli kristlasi 97 protsenti. Peale õigeusku ja luterlust omaks pidavate inimeste moodustavad teiste religioonide esindajad rahvastikust marginaalse osa ning nende osakaalud on jäänud üldiselt samaks või veidi kasvanud. Näiteks on 0,4 protsendipunkti võrra kasvanud katoliiklaste (2011. aastal 0,4 protsenti, 2021. aastal 0,8 protsenti) ja moslemite (2011. aastal 0,1 protsenti, 2021. aastal 0,5 protsenti) osakaal.

Usu omaks pidamine varieerub muuhulgas soo, vanuse, haridustaseme ja rahvuse lõikes. Sooti on usu omaks pidamist naiste seas rohkem kui meeste seas. Naistest tunnistab kindlat usku 32 protsenti ja 55 protsenti on mitteuskujad, meestest on 25 protsenti usku omaks pidavad ning 63 protsenti mitteuskujad.

Kui 65-aastastest ja vanematest inimestest peab mõnd usku omaks 43 protsenti, siis vanusegrupis 15–29 on niisuguseid vaid 14 protsenti. „Pea kõigi usuliikide puhul on osakaal nooremate seas väiksem kui vanemate seas,“ märkis Trasberg.

Haridustaseme järgi hinnates on usu omaks pidamine suurem kõrgharidusega inimeste seas – 34 protsenti. Keskharidusega inimestest tunnistavad usku 28 protsenti ning põhiharidusega inimeste puhul on vastav näitaja 21 protsenti.

Võrreldes teiste rahvustega on eestlaste seas rohkem inimesi, kes ei pea omaks ühtegi usku

Rahvuste lõikes on näha, et võrreldes teiste suuremate Eestis elavate rahvusgruppidega peavad kõige vähem mõnd usku omaks eestlased –17 protsenti, mitteuskujaid on seevastu 71 protsenti. Suurem usku tunnistavate inimeste osakaal on slaavi rahvaste seas – valgevenelastest 65%, ukrainlastest 56 protsenti ja venelastest 54 protsenti.

Pooled vene rahvusest inimestest peavad omaks õigeusku, ukrainlaste seas on sama näitaja 48 protsenti ja valgevenelaste seas 58 protsenti. Eestlaste peamiseks usuks on aga luterlus – 11 protsenti eestlastest peab omaks just seda usku, õigeusu omaks pidajaid on 3 protsenti. Muudest rahvustest inimeste seas on kõige rohkem õigeusku ja (15 protsenti) ja islamit (14 protsenti) omaks pidavaid inimesi.

30 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
tõsi
2 kuud tagasi

hommikul haapsalu promenaadil nägin kuidas see haapsalu linna peale merelt levis, pole ime kui inimesed end sellesse mähkunud on

Leo
2 kuud tagasi
Reply to  tõsi

Jutt on U S U st, mitte udust, napakas.

see
2 kuud tagasi
Reply to  Leo

ju üks ja see sama häma

Ei teagi
2 kuud tagasi
Reply to  Leo

miks seda kommentaari ära ei kustutata? Otseselt sõimav ja solvav ju!!! Sõna “napakas” küll siia ei sobi suhtlemiseks.

Kõik on usklikud tgl
2 kuud tagasi

Kui inimesed ei juhinduks piibli 10 käsust, siis tapetaks ja varastataks ja petetaks iga päev ohjeldamatult. Aga nii ometi ei ole. Seega juhinduvad inimesed absoluutses enamuses (v.a. venelased jt terroristid) piiblist, seda tegelikult isegi tunnistamata.

ohjeldamatult
2 kuud tagasi

petab kirik, lubades olematut

Ei teagi
2 kuud tagasi

Paljudel on lihtsalt õigest ja valest õige arusaam, mitte piibli pärast. Inimene ei taha seda teha, mida ta ei taha, et talle tehtaks ja nii see toimibki, ka ilma piiblita

lihtsameelne
2 kuud tagasi

usun kõike mida räägitakse

Luule
2 kuud tagasi

Mina usun ainult Urmast ja Jaanust enne valimisi

Tubli
2 kuud tagasi
Reply to  Luule

Väga õigesti teete. Need mehed pole oma lubadusi ära unustanud minuteada. Jaanusest võib aru saada, et tema üksi raudteed ei ehita ka, aga ta ei jäta ka selle teemaga jonni, mis on kiiduväärt tegelikult.

einoh
2 kuud tagasi

kui tervelt veerand on usklikud, siis on haridussüsteemil arenemisruumi veel küll ja küll.

usu
2 kuud tagasi

nimel on inimkonda veristatud niikaua kui ajalugu mäletab, toimub see ka praegusel ajahetkel kõikjal üle maailma, idanaaber võttis just eesmärgiks kõik satanistid maha tappa

Leo
2 kuud tagasi
Reply to  usu

Patriarh andis ka õnnistuse! Mida pistmist on patriarhil kirikuga?

En.
2 kuud tagasi
Reply to  usu

To usu: Ja kui palju on ateistliku liberaaldemokraatia või kommunismi nimel inimesi veristatud? Küsitlus jõudis üllatava tulemuseni, et enim usklikke (konkreetselt kristlasi) on kõrgharitute seas. Siit viide, et ehk peaks rohkem lugema, ajalugu õppima ja suutma üldist pilti kokku panna. Loll, kes verevalamiseks ajendit ei leia! Põhimõtteliselt kägistavad ka ateistliku REF-i käed eesti rahvast Vabadussõja üllaste ideaalide nimel. Maamaks eestlastele – selleks sõditigi? Venekeelne/meelne Tallinna linnavalitsus/elanikkond? Tänavail karistamatult võimutsevad teismeliste kambad? Vägistajaist neegertaksojuhid suurte kohtuhüvitistega? Pedopornograafiliste kalduvustega tipppoliitikud? Rahva sihilik energiavarustuseta jätmine? Metsade röövraie? Riigi kaitsevõime minetamine? Eestikeelse kõrghariduse likvideerimine? Kõik püha trikoloori all ja nimel! Kas selles kõiges tahaks… Loe rohkem »

seda
2 kuud tagasi
Reply to  En.

ju kõik ahne kiriku õnnistuse saatel

Leo
2 kuud tagasi
Reply to  En.

Ohsavaeseke! Vali aga EKRE, saad kolme sendise elektri kilovati!

igatahes
2 kuud tagasi
Reply to  Leo

etem , kui riigivarastele pidusöögiks raha loopida

Tubli
2 kuud tagasi
Reply to  Leo

Et siis ekre t ei tohiks üldse valida? “Õnnitlen” teid, olete kaja usklik!

Juudas
2 kuud tagasi

Kristus, Maarja ja 12 apostlit olid kõik etnilised juudid..) kandke siia meie juurde oma raha, me armastame neid, teile anname taevariigi lubadusi

Kohalik valija
2 kuud tagasi

Haapsalu linnavalitsus on ainukesena Putini usku- teen, mis tahan, inimestelt ei küsi; kui läheb valesti, on rahvas süüdi 🙁

Seda et
2 kuud tagasi
Reply to  Kohalik valija

kuidas nii, et ei küsi? Millise asja kohta pole küsitud või avalikku arutelu pakutud? Teine variant on, et kõiki teemasid ju ei jõuagi küsida, selleks valimised ongi, et inimesed annavad oma häälega mandaadi oma saadikule.

En.
2 kuud tagasi
Reply to  Seda et

To Seda et: 2-3 hektarit olulist, kõigile kordaminevat ajaloolist linnamaastikku keerati alles hiljuti sõna otseses mõttes pea peale praktiliselt ilma vähimagi rahvaaruteluta. Pöörati, sest saadi, suur osa linlasi seati lihtsalt fakti (kivikõrbe) ette.

Seda et
2 kuud tagasi
Reply to  En.

Enne suurt teeremonti, seda mõtlete vist? Enne selle algust oli see avalikult kõigile näha ja ettepanekute jaoks avatud paar kuud, kui hästi mäletan. Võeti ju inimeste pöördumisi arvesse ja asendati palju põõsaid algses visioonis uute puudega sootuks. Asfalti vastu oldi kohe enamuses, sest vana väärikas linna peatänav vajaks looduslikku kivi jne. Arutleusid oli palju. See et sulle koju küsitlust kätte ei toodud ei tähenda seda, et poleks avalikku arutelu olnud!

Kübe
2 kuud tagasi

See 25 prossa usubki kõike. Jumalat, Karilaidu, Suklest, Ekret jne…

Leo
2 kuud tagasi
Reply to  Kübe

Eeeeei, ikka Isa- Poeg ja Püha Moonika! EKRE tuleb hiljem, seal vahel veel Kalle Paidest ja muud klounid.

Seda et
2 kuud tagasi
Reply to  Leo

ainult ekre jäi tekstist silma?

Kilgameš
3 kuud tagasi

Olulisem usk on usk iseendasse!!!