Kolmveerand läänlastest oskab mõnda võõrkeelt

Rahvaloenduse andmeil oskab mõnda võõrkeelt 77 protsenti läänlastest. Foto: Pixabay
Rahvaloenduse andmeil oskab mõnda võõrkeelt 77 protsenti läänlastest. Foto: Pixabay

Rahvaloenduse andmetel oskab mõnda võõrkeelt 77 protsenti läänlastest, seejuures kõige levinum võõrkeel, mida osatakse on vene keel.

Rahvaloenduse andmetel on Läänemaal üle kolme-aastaseid inimesi, kelle võõrkeele oskust hinnati, 19 680. Neist 9310 ehk 47 protsenti ütlesid, et oskavad vene keelt, 43 protsenti ehk 8410 inimest räägivad inglise keelt.

Eesti keelt võõrkeelena ja soome keelt räägivad 1900 läänlast ehk 10 protsenti ja saksa keele oskajaid on Läänemaal 1450 ehk seitse protsenti.

Murdekeelt oskab 1250 läänlast. Levinuim murre, mida Läänemaal osatakse on Võru murre.

Üle Eesti oskab mõnda võõrkeelt 76 protsenti rahvastikust.

Keelteoskuse kohta koguti infot rahva ja eluruumide loenduse küsitlusel, mis toimus 2021. aasta lõpust kuni 2022. aasta alguseni. Keelteoskuse kohta esitatud küsimuste vastused on üldistatavad kogu rahvastikule alates 3. eluaastast, sest nooremate kohta keelteoskuse infot ei kogutud.

Kümne aastaga on võõrkeelte oskus Eestis kasvanud. Kui 2021. aasta rahvaloenduse andmetel oskab hinnanguliselt 76 protsenti eestimaalastest ehk 975 320 inimest mõnda võõrkeelt, siis 2011. aasta rahvaloendusel oli mõne võõrkeele oskajaid 69 protsenti (856 225) ning 2000. aastal 64 protsenti (851 639). Seega on võõrkeelte oskajate arv viimase kolme loenduse jooksul pidevalt kasvanud.

Iga teine mõnda võõrkeelt valdav Eesti elanik oskab ühte võõrkeelt (48 protsenti), iga kolmas kahte (35 protsenti). Võõrkeeleoskajatest 13 protsenti  valdab kolme ning 3 protsenti vähemalt nelja võõrkeelt. Ühte ja kahte võõrkeelt oskavate inimeste suhteline arv on suurenenud (2011. aastal vastavalt 43 protsenti ja 34 protsenti), kolme ja nelja võõrkeelt oskavate inimeste osakaal aga mõnevõrra vähenenud (17 protsenti ja 5 protsenti).

Võõrkeelte esikolmik on viimasel kolmel loendusel jäänud samaks. „Siiski on toimunud üks märgatav muutus – kui eelmiste loenduste andmetel oli levinuim võõrkeel Eestis vene keel, siis nüüd on selleks inglise keel,“ ütles rahvaloenduse projektijuht Liina Osila.

Inglise keelt võõrkeelena oskab 48 protsenti rahvastikust. 2011. aastal oli see näitaja 40 protsenti ja 2000. aastal 26 protsenti. Järgneb vene keel, mida 2021. aasta loenduse andmetel valdab võõrkeelena 39 protsenti  inimestest. Veel 2011. aastal oskas vene keelt võõrkeelena 44 protsenti ning 2000. aastal 43 protsenti. Kolmas levinuim võõrkeel Eestis kõigi kolme loenduse andmeil on eesti keel, mida oskab võõrkeelena 17 protsenti (223 950) siin elavatest inimestest. 2011. aastal oskas eesti keelt võõrkeelena 14 protsenti rahvastikust ning 2000. aastal 13 protsenti.

Võõrkeelteoskus on sooti üsna võrdne – 74 protsenti  meestest ning 73 protsenti naistest räägib mõnda võõrkeelt. Küll aga on suured erinevused vanusegruppide vahel. Kõige rohkem on võõrkeelte oskajaid 15–29-aastaste seas, kus mõnda võõrkeelt valdab 90 protsenti inimestest. Kõige vähem on keelteoskajaid aga üle 65-aastaste seas (68 protsenti) ja arusaadavalt ka noorimas, 3–14-aastaste vanuserühmas (48 protsenti).

Eesti keelt räägib emakeelena 67 protsenti ja võõrkeelena 17 protsenti rahvastikust. Levikult järgmine on vene keel, mida räägib emakeelena 29 protsenti ja võõrkeelena 38 protsenti (kokku 67 protsenti). „Keeleoskust erinevates vanusegruppides vaadeldes joonistuvad välja põlvkondadevahelised erinevused. Vanemate inimeste seas on vene keele rääkijaid rohkem kui eesti keele rääkijaid. Samuti oskavad vanemad inimesed rohkem soome keelt, samas kui nooremate hulgas on vene ja soome keel asendunud inglise keelega,“ selgitas Osila.

5 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Ei taha libereid
2 kuud tagasi

kaka näiteks räägib molekulides 😂

Leo
2 kuud tagasi

Tallinnas, Türgis, Egiptuses saab ju vene keelega hakkama!

Teele.
2 kuud tagasi

Üks asi on osata ja teine asi on rääkida ikka ka

meie
2 kuud tagasi
Reply to  Teele.

rjäägime poluverniku keelt

rjaagi
2 kuud tagasi
Reply to  meie

vjene keles saad ise ka aru