Kohus jättis Tarankovi tapnud Vorobei vanglasse

BNS

Riigiprokuratuuri süüdistuse järgi tappis Vorobei Tarankovi 2016. aasta 13. septembril Läänemaal Saunja külas tekkinud tülis. Foto: Arvo Tarmula

Viru maakohus ei vabastanud Eesti kuritegeliku ilma juhi Nikolai Tarankovi tapnud Juri Vorobeid vanglast enne tähtaega elektroonilise valve alla.

Maakohus vaagis 41-aastase Vorobei ennetähtaegset vabastamist 5. novembril ning istungil selgus, et Viru ringkonnaprokuratuur ja riigiprokuratuur on selles küsimuses vastupidistel seisukohtadel.

Viru ringkonnaprokuratuur ja vangla ei toetanud Vorobei vabastamist, kuid riigiprokuratuurist kohtusse saadetud riigiprokurör Vahur Verte arvamusest võis järeldada, et pigem toetatakse tema vabastamist.

“Kuivõrd prokuratuur kinnipeetuga pärast kohtuotsuse jõustumist kokku ei puutu, avaldab ennetähtaegse vabastamise küsimuse kohta seisukoha see ringkonnaprokuratuur, mille tööpiirkonnas asuvas vanglas kinnipeetav viibib. Üldjuhul toetab prokuratuur ennetähtaegse vabastamise küsimustes vangla hinnangut ning nõustub sellega. Antud juhul ei toetanud vangla Juri Vorobei ennetähtaegset vabastamist ning Viru ringkonnaprokuratuur aktsepteeris vangla hinnangut,” selgitas riigiprokuratuuri pressiesindaja Kairi Küngas BNS-ile.

“Seega vastavalt välja kujunenud praktikale avaldab arvamuse ringkonnaprokuratuur, kuid olukorras, kus inimese isikuomadustega ja kuriteo asjaoludega on hästi kursis asja menetlenud prokurör, on ka temal õigus vahetult ja iseseisvalt anda kohtule lisaks ringkonnaprokuratuuri seisukohale hinnang ennetähtaegse vabastamise küsimuses,” tõdes Küngas

Küngas märkis, et selle juhtumi puhul leidis asja menetlenud prokurör, et vangla on kuriteo toimepanemise tehiolusid ebatäpselt kajastanud, ei ole hinnangut kujundades arvesse võtnud riigikohtu praktikat ennetähtaegse vabastamise küsimustes ega ka maakohtu seisukohti Vorobei kohta tema süüdimõistmisel.

“Leides, et vabastamise või mittevabastamise otsust tegeval kohtul peab olema asjaoludest täielik ülevaade, esitas riigiprokurör selles asjas kohtule enda seisukoha,” ütles Küngas.

Maakohtu määruse saab vaidlustada Tartu ringkonnakohtus.

Vorobei sai 63-aastase Tarankovi tapmise eest üheksa aasta ja kuue kuu pikkuse vangistuse, mis loeti kaetuks talle mõni aeg hiljem fentanüüliäri eest mõistetud 10-aastase vangistusega.

Vorobei karistusaega arvestatakse alates tema kinnipidamisest 2016. aasta 22. septembril.

Riigiprokuratuuri süüdistuse järgi tappis Vorobei Tarankovi 2016. aasta 13. septembril Läänemaal Saunja külas tekkinud tülis. Süüdistuse järgi tappis Vorobei Tarankovi tulistades teda oma ebaseaduslikust püstolist CZ seitse korda kehasse ja pähe.

Keskkriminaalpolitsei pidas Tarankovi lähedase peretuttava poja Juri Vorobei tapmises kahtlustatuna kinni 2016. aasta 22. septembril Tallinnas vahetult enne Tarankovi matuseid ning prokuratuuri taotlusel ja kohtu loal ta vahistati.

Tarankovi peeti Eesti organiseeritud kuritegevuse ja niinimetatud ühiskassa juhiks alates 1990. aastatest.

2018. aasta alguses sai Vorobei koos viie kaaslasega kokkuleppekaristused fentanüüliäri eest.

Kohus mõistis Vorobeile 10-aastase vangistuse. Kuna ta pani narkokuriteo toime enne talle Pärnu maakohtus Tarankovi tapmise eest mõistetud karistust, siis luges kohus kergema karistuse kaetuks uue karmima karistusega.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments