Bioloog Marje Loide sõnul tõi äkiline ja soe kevad kaasa sellise lehetäide uputuse, mida naljalt ei ole varem näinud – lehetäidel oli korraga rikkalikult toitu ja nad paljunesid erakordse kiirusega.
„Lehtpuude alla ei maksa linnas parkida, sest mõne tunni pärast katab autot suhkruglasuur,” märkis Loide. Pärnaõite korjajail kleepusid käed nestest ja Loide aias sõid lehetäid ära mustsõstra- ja maguskirsivõrsed. „Auklikuks näritud lehed tõmbusid krimpsu nagu soolatud kurk,” ütles Loide.
Taimemahlaga maiustavad ja seda magusaks nesteks ümber töötlevad lehetäid töötavad sellise hooga, et nestet jääb üle, see katab lehti ja nõrgub alla. Lehemeest lasevad end petta mesilased – avastavad ja kannavad selle tarudesse, aga üle talve lehemett sinna jätta ei tohi, sest see ei sobi talitoiduks. Puhas lehemesi ei kristalliseeru ja läheb käärima. „Hakkab vahutama,” ütles Loide.
