Silt: marje loide
Bioloog: putukariik tegutseb
[caption id="attachment_413587" align="alignnone" width="1280"]
Külmavaksik Foto: Konrad Lackerbeck / Vikipeedia[/caption]
Bioloog Marje Loide sõnul keeb putukariigis elu sellest hoolimata, et juba on november käes.
Loide sõnul putukariik tegutseb, sest tänavune sügis on olnud pehme ja soe. Matsalus oma kodu ümber on Loide näinud lendamas säärik- ja surusääski. „Võibolla mõni metsasääsk ka,“ ütles Loide. „Kärbsed lehvivad ringi. Lähed õue, juba keegi tahab maanduda.“
Külmavaksik Foto: Konrad Lackerbeck / Vikipeedia[/caption]
Bioloog Marje Loide sõnul keeb putukariigis elu sellest hoolimata, et juba on november käes.
Loide sõnul putukariik tegutseb, sest tänavune sügis on olnud pehme ja soe. Matsalus oma kodu ümber on Loide näinud lendamas säärik- ja surusääski. „Võibolla mõni metsasääsk ka,“ ütles Loide. „Kärbsed lehvivad ringi. Lähed õue, juba keegi tahab maanduda.“ 
4
Külm ja põud võtsid värvikireva sügise
[caption id="attachment_412673" align="alignnone" width="1920"]
Sügis Haapsalus. Foto Malle-Liisa Raigla[/caption]
Nii kummaline, kui see ka pole, võivad kevad ja suvi mõjutada sügisest värviilu. Bioloog Marje Loide sõnul kahandasid sügise värviküllust külm kevad ja põuane suvi: selle asemel, et kollaseks ja punaseks värvuda, tõmbuvad puulehed krimpsu, muutuvad pruuniks ja langevad maha.
Sügis Haapsalus. Foto Malle-Liisa Raigla[/caption]
Nii kummaline, kui see ka pole, võivad kevad ja suvi mõjutada sügisest värviilu. Bioloog Marje Loide sõnul kahandasid sügise värviküllust külm kevad ja põuane suvi: selle asemel, et kollaseks ja punaseks värvuda, tõmbuvad puulehed krimpsu, muutuvad pruuniks ja langevad maha. 
Marimetsas õitseb kuningakübar
[caption id="attachment_400448" align="alignnone" width="1707"]
Kuningakübar. Foto: Vikipeedia[/caption]
Bioloog Marje Loide soovitab juunis seada sammud Marimetsa matkarajale, et imetleda juuni õitsejaid kuningakübarat, uibulehte ja laanelille.
Kuningakübar. Foto: Vikipeedia[/caption]
Bioloog Marje Loide soovitab juunis seada sammud Marimetsa matkarajale, et imetleda juuni õitsejaid kuningakübarat, uibulehte ja laanelille. 
Haapsalu maantee ääres õitseb katkujuur
[caption id="attachment_395254" align="alignnone" width="2000"]
Katkujuur. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Haapsalu-Laiküla maantee ääres õitseb katkujuureväli, mis bioloog Marje Loide sõnul laieneb iga aastaga.
Katkujuur. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Haapsalu-Laiküla maantee ääres õitseb katkujuureväli, mis bioloog Marje Loide sõnul laieneb iga aastaga. 
Sel aastal on tähelepanu puisniitudel
[caption id="attachment_393435" align="alignnone" width="2000"]
Puisniit. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Tänavune aasta on kuulutatud puisniidu teema-aastaks, mil pööratakse tavapärasest rohkem tähelepanu puisniitude säilitamisele, taastamisele ja inimeste teadlikkuse tõstmisele.
Puisniit. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Tänavune aasta on kuulutatud puisniidu teema-aastaks, mil pööratakse tavapärasest rohkem tähelepanu puisniitude säilitamisele, taastamisele ja inimeste teadlikkuse tõstmisele. 
Kullamaal puhkesid lumekupud
[caption id="attachment_389087" align="alignnone" width="2000"]
Lumekupud. Katre Kuller[/caption]
Kullamaa elanik Katre Kuller märkas 10. veebruaril üle tee aias jasmiinipõõsa all õide puhkenud lumekuppe. Mullu puhkesid lumekupud samas aias juba 3. veebruaril.
Bioloog Marje Loide märkis, et tegu on varase õitsejaga, keda meil leidub vaid aedades ja kapriisse võõramaise taimena ei edene ta sealgi sugugi igal pool.
Lumekupud. Katre Kuller[/caption]
Kullamaa elanik Katre Kuller märkas 10. veebruaril üle tee aias jasmiinipõõsa all õide puhkenud lumekuppe. Mullu puhkesid lumekupud samas aias juba 3. veebruaril.
Bioloog Marje Loide märkis, et tegu on varase õitsejaga, keda meil leidub vaid aedades ja kapriisse võõramaise taimena ei edene ta sealgi sugugi igal pool. 
Aasta sammal on roheline hiidkupar
[caption id="attachment_386851" align="alignnone" width="600"]
Roheline hiidkupar. Foto: Kai Vellak[/caption]
Tänavuseks aasta samblaks on roheline hiidkupar (Buxbaumia viridis). „See on väga vanade metsade sammal ja ega enamik inimesi pole seda oma ihusilmaga näinudki,” ütles bioloogiaõpetaja Marje Loide. „Silma ta ei torka, kasvab lamapuidul.”
Roheline hiidkupar. Foto: Kai Vellak[/caption]
Tänavuseks aasta samblaks on roheline hiidkupar (Buxbaumia viridis). „See on väga vanade metsade sammal ja ega enamik inimesi pole seda oma ihusilmaga näinudki,” ütles bioloogiaõpetaja Marje Loide. „Silma ta ei torka, kasvab lamapuidul.” 
Sulailm meelitas lumeputukad välja
[caption id="attachment_384088" align="aligncenter" width="2000"]
Lumekirp. Foto: Marje Loide[/caption]
Teel postkasti juurde märkas bioloog Marje Loide oma kodus Matsalu külas neljapäeval hange peal sibamas lumeputukaid, kelle kerge sulailm oli välja meelitanud.
Lumekirp. Foto: Marje Loide[/caption]
Teel postkasti juurde märkas bioloog Marje Loide oma kodus Matsalu külas neljapäeval hange peal sibamas lumeputukaid, kelle kerge sulailm oli välja meelitanud.