Silt: marje loide
Luigepere läks Haapsalus üleöö kaotsi
[caption id="attachment_473771" align="alignnone" width="1920"] Munad kadusid pesast üleöö. Foto: Adam Cullen[/caption]
Veel läinud pühapäeval oli Westmeri sadama slpil pesitsenud luigepaari pesas kolm muna, esmaspäeva hommikuks olid need aga kadunud nagu tina tuhka.
Haapsallasest kirjanik ja tõlkija Adam Cullen ütles Lääne Elule, et pühapäeval oli pesaga kõik korras, luik pesal. „Tegi vee peal tiiru ja kiirustas tagasi, et peletada minema munadest huvitatud vares,” ütles Cullen.
Kui Cullen järgmisel päeval lapsele pesa tahtis näidata, oli see tühi ja ka luikedest polnud jälgegi. Olnut meenutas vaid silt võrkaial, et slipil pesitseb luik, keda ei maksa häirida.
Westmeri sadama kapten Karel Saarkopli ütles Lääne Elule, et luigepesa tekkis slipile paar nädalat tagasi üleöö ja üleöö see ka kadus. „Tekkis pesa, paar hakkas hauduma. Panime slipi lukku, et nüüd on nii,” ütles Saarkopli.
Otsustati paigaldada ka silt. Pühapäeva õhtul oli veel kõik korras, luigepaar kohal. Esmasp
Läänemaa loodusfestival kutsub linnulaulu kuulama
[caption id="attachment_472427" align="alignnone" width="1920"] Bioloog Marko Valker viib huvilised Kiideva-Puise retkele juba sellel pühapäeval. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Kuigi festival kutsub kevadet märkama ületuleval nädalavahetusel, kalpsab juba praegu maakonna lasteaedu ja koole pidi festivali jänes.
Kullamaa ja Risti lasteaedades õpetasid Haapsalu kutsehariduskeskuse õpilased jäneseks ja lepatriinuks kostümeerituna teisipäeval lastele, kuidas putukahotelli meisterdada. Üleeile said õpetust Martna ja Palivere mudilased.
Bioloog Marko Valker ootab rahvast Puises juba sel pühapäeval. Kuue kilomeetri pikkune retk Matsalu põhjakaldal lõpeb Kiideva sadamas, kus vaatetornis
8
Lagastatud puisniit taastub aastakümneid
[caption id="attachment_437166" align="alignnone" width="1920"]
Keskkonnaameti maahoolduse büroo juhataja Gunnar Sein möönis, et kahjustatud alal hakkab taimestik kasvama paari aasta jooksul, algse koosluse naasmine võtab aga „rohkem” aastaid aega. Foto Juhan Hepner/ERR/Scanpix[/caption]
Keskkonnakaitsja Mati Sepa sõnul süvendab maailma ühe liigirikkama paiga, Laelatu puisniidu kahjustajale määratud naeruväärne 2000 eurot trahvi vaid karistamatuse tunnet.
Pärast kümme kuud kestnud venitamist on hooldustööde käigus Laelatu puisniitu sisse sõidetud roopad lõpuks tasandatud ja süüdlane saanud 2000 eurot trahvi. Tehtud kahju ulatust on aga keeruline hinnata isegi botaanikutel, hooldustööd kontrollima pidanud riigiametnikest rääkimata.
Lagastatud alal kasvanud teise kategooria kaitsealuste käpaliste nagu mandril üliharuldase valge tolmpea ja sõrmkäppade õisi pole vähimatki lootust näha enne seitset-kaheksat aastat ja seegi pole päris kindel. „Sõltub sellest, kui suur seemnepank maa sees on,“ märkis orhideehuviline, kunagi Laelatu puisniitu osaliselt hooldanud Arno Peksar. Käpalistel kulub seemnest õiteni jõudmiseks seitse-kaheksa aastat. „Kõrrelised võivad kiiremini tulla, aga
Keskkonnaameti maahoolduse büroo juhataja Gunnar Sein möönis, et kahjustatud alal hakkab taimestik kasvama paari aasta jooksul, algse koosluse naasmine võtab aga „rohkem” aastaid aega. Foto Juhan Hepner/ERR/Scanpix[/caption]
Keskkonnakaitsja Mati Sepa sõnul süvendab maailma ühe liigirikkama paiga, Laelatu puisniidu kahjustajale määratud naeruväärne 2000 eurot trahvi vaid karistamatuse tunnet.
Pärast kümme kuud kestnud venitamist on hooldustööde käigus Laelatu puisniitu sisse sõidetud roopad lõpuks tasandatud ja süüdlane saanud 2000 eurot trahvi. Tehtud kahju ulatust on aga keeruline hinnata isegi botaanikutel, hooldustööd kontrollima pidanud riigiametnikest rääkimata.
Lagastatud alal kasvanud teise kategooria kaitsealuste käpaliste nagu mandril üliharuldase valge tolmpea ja sõrmkäppade õisi pole vähimatki lootust näha enne seitset-kaheksat aastat ja seegi pole päris kindel. „Sõltub sellest, kui suur seemnepank maa sees on,“ märkis orhideehuviline, kunagi Laelatu puisniitu osaliselt hooldanud Arno Peksar. Käpalistel kulub seemnest õiteni jõudmiseks seitse-kaheksa aastat. „Kõrrelised võivad kiiremini tulla, aga 
Baumann ja Loide kandideerivad riiklikule elutööpreemiale
[caption id="attachment_345420" align="aligncenter" width="2000"]
Tarekese lasteaia direktor Riima Velbre. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Riiklike hariduspreemiate komisjon on valinud kolm Läänemaa haridustöötajat üleriigilise tunnustuse saamiseks.
65 000 euro suurusele elutööpreemia kandidaatideks on riiklik hariduspreemiate komisjon on valinud Haapsalu Viigi kooli õpetaja Villu Baumanni ning Haapsalu kutsehariduskeskuse ja Lihula gümnaasiumi õpetaja Marje Loide. Riikliku elutööpreemia kandidaate on kokku 35.
Tarekese lasteaia direktor Riima Velbre. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Riiklike hariduspreemiate komisjon on valinud kolm Läänemaa haridustöötajat üleriigilise tunnustuse saamiseks.
65 000 euro suurusele elutööpreemia kandidaatideks on riiklik hariduspreemiate komisjon on valinud Haapsalu Viigi kooli õpetaja Villu Baumanni ning Haapsalu kutsehariduskeskuse ja Lihula gümnaasiumi õpetaja Marje Loide. Riikliku elutööpreemia kandidaate on kokku 35. 
Juuli: aeg vaadelda karuspõrnikat
[caption id="attachment_430049" align="alignnone" width="341"]
Karuspõrnikas. Foto Marje Loide[/caption]
Bioloog Marje Loide sõnul on juuli ja august kuud, kus tasuks õierikastel pervedel, niitudel, aias ja metsaveerel silmad lahti hoida, sest võib kohtuda karuspõrnikaga: ebatavalise välimusega mardikalisega.
Karuspõrnikas. Foto Marje Loide[/caption]
Bioloog Marje Loide sõnul on juuli ja august kuud, kus tasuks õierikastel pervedel, niitudel, aias ja metsaveerel silmad lahti hoida, sest võib kohtuda karuspõrnikaga: ebatavalise välimusega mardikalisega.
Amet uurib puisniidu lagastamist viiendat kuud
[caption id="attachment_428810" align="alignnone" width="1920"] Pool aastat tagasi sisse sõidetud roopad on ikka veel silumata ja osa Laelatu puisniidust näeb välja nagu küntud põld. Foto: Peeter Vissak[/caption]
Viis kuud pärast seda, kui keskkonnaamet avastas, et metsateomasinad on segi keeranud maailma ühe liigirikkama paiga, Laelatu puisniidu, ei ole menetlusega mitte kuskile jõutud.
Süüdlane ja tekitatud kahju ulatus on tänini teadmata. „Menetlustoimingud on veel pooleli,“ ütles keskkonnaameti Järva-, Pärnu- ja Viljandimaa büroo juhataja Toomas Õmblus Lääne Elule pressiesindaja vahendusel. Õmbluse sõnul on neil kavas tunnistajaid üle kuulata ja tõendeid koguda.
Kuigi keskkonnaamet teadis rikkumisest juba jaanuaris, kui „vastutav spetsialist“ selle rutiinse ülevaatuse käigus tuvastas, algatas amet väärteomenetluse alles märtsis
Pool aastat tagasi sisse sõidetud roopad on ikka veel silumata ja osa Laelatu puisniidust näeb välja nagu küntud põld. Foto: Peeter Vissak[/caption]
Viis kuud pärast seda, kui keskkonnaamet avastas, et metsateomasinad on segi keeranud maailma ühe liigirikkama paiga, Laelatu puisniidu, ei ole menetlusega mitte kuskile jõutud.
Süüdlane ja tekitatud kahju ulatus on tänini teadmata. „Menetlustoimingud on veel pooleli,“ ütles keskkonnaameti Järva-, Pärnu- ja Viljandimaa büroo juhataja Toomas Õmblus Lääne Elule pressiesindaja vahendusel. Õmbluse sõnul on neil kavas tunnistajaid üle kuulata ja tõendeid koguda.
Kuigi keskkonnaamet teadis rikkumisest juba jaanuaris, kui „vastutav spetsialist“ selle rutiinse ülevaatuse käigus tuvastas, algatas amet väärteomenetluse alles märtsis 
Bioloog: putukariik tegutseb
[caption id="attachment_413587" align="alignnone" width="1280"]
Külmavaksik Foto: Konrad Lackerbeck / Vikipeedia[/caption]
Bioloog Marje Loide sõnul keeb putukariigis elu sellest hoolimata, et juba on november käes.
Loide sõnul putukariik tegutseb, sest tänavune sügis on olnud pehme ja soe. Matsalus oma kodu ümber on Loide näinud lendamas säärik- ja surusääski. „Võibolla mõni metsasääsk ka,“ ütles Loide. „Kärbsed lehvivad ringi. Lähed õue, juba keegi tahab maanduda.“
Külmavaksik Foto: Konrad Lackerbeck / Vikipeedia[/caption]
Bioloog Marje Loide sõnul keeb putukariigis elu sellest hoolimata, et juba on november käes.
Loide sõnul putukariik tegutseb, sest tänavune sügis on olnud pehme ja soe. Matsalus oma kodu ümber on Loide näinud lendamas säärik- ja surusääski. „Võibolla mõni metsasääsk ka,“ ütles Loide. „Kärbsed lehvivad ringi. Lähed õue, juba keegi tahab maanduda.“ 
Külm ja põud võtsid värvikireva sügise
[caption id="attachment_412673" align="alignnone" width="1920"] Sügis Haapsalus. Foto Malle-Liisa Raigla[/caption]
Nii kummaline, kui see ka pole, võivad kevad ja suvi mõjutada sügisest värviilu. Bioloog Marje Loide sõnul kahandasid sügise värviküllust külm kevad ja põuane suvi: selle asemel, et kollaseks ja punaseks värvuda, tõmbuvad puulehed krimpsu, muutuvad pruuniks ja langevad maha.
Sügis Haapsalus. Foto Malle-Liisa Raigla[/caption]
Nii kummaline, kui see ka pole, võivad kevad ja suvi mõjutada sügisest värviilu. Bioloog Marje Loide sõnul kahandasid sügise värviküllust külm kevad ja põuane suvi: selle asemel, et kollaseks ja punaseks värvuda, tõmbuvad puulehed krimpsu, muutuvad pruuniks ja langevad maha. 
Marimetsas õitseb kuningakübar
[caption id="attachment_400448" align="alignnone" width="1707"]
Kuningakübar. Foto: Vikipeedia[/caption]
Bioloog Marje Loide soovitab juunis seada sammud Marimetsa matkarajale, et imetleda juuni õitsejaid kuningakübarat, uibulehte ja laanelille.
Kuningakübar. Foto: Vikipeedia[/caption]
Bioloog Marje Loide soovitab juunis seada sammud Marimetsa matkarajale, et imetleda juuni õitsejaid kuningakübarat, uibulehte ja laanelille.