Silt: marje loide
Haapsalu maantee ääres õitseb katkujuur
[caption id="attachment_395254" align="alignnone" width="2000"]
Katkujuur. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Haapsalu-Laiküla maantee ääres õitseb katkujuureväli, mis bioloog Marje Loide sõnul laieneb iga aastaga.
Katkujuur. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Haapsalu-Laiküla maantee ääres õitseb katkujuureväli, mis bioloog Marje Loide sõnul laieneb iga aastaga. 
Sel aastal on tähelepanu puisniitudel
[caption id="attachment_393435" align="alignnone" width="2000"] Puisniit. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Tänavune aasta on kuulutatud puisniidu teema-aastaks, mil pööratakse tavapärasest rohkem tähelepanu puisniitude säilitamisele, taastamisele ja inimeste teadlikkuse tõstmisele.
Puisniit. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Tänavune aasta on kuulutatud puisniidu teema-aastaks, mil pööratakse tavapärasest rohkem tähelepanu puisniitude säilitamisele, taastamisele ja inimeste teadlikkuse tõstmisele. 
Kullamaal puhkesid lumekupud
[caption id="attachment_389087" align="alignnone" width="2000"]
Lumekupud. Katre Kuller[/caption]
Kullamaa elanik Katre Kuller märkas 10. veebruaril üle tee aias jasmiinipõõsa all õide puhkenud lumekuppe. Mullu puhkesid lumekupud samas aias juba 3. veebruaril.
Bioloog Marje Loide märkis, et tegu on varase õitsejaga, keda meil leidub vaid aedades ja kapriisse võõramaise taimena ei edene ta sealgi sugugi igal pool.
Lumekupud. Katre Kuller[/caption]
Kullamaa elanik Katre Kuller märkas 10. veebruaril üle tee aias jasmiinipõõsa all õide puhkenud lumekuppe. Mullu puhkesid lumekupud samas aias juba 3. veebruaril.
Bioloog Marje Loide märkis, et tegu on varase õitsejaga, keda meil leidub vaid aedades ja kapriisse võõramaise taimena ei edene ta sealgi sugugi igal pool. 
Aasta sammal on roheline hiidkupar
[caption id="attachment_386851" align="alignnone" width="600"]
Roheline hiidkupar. Foto: Kai Vellak[/caption]
Tänavuseks aasta samblaks on roheline hiidkupar (Buxbaumia viridis). „See on väga vanade metsade sammal ja ega enamik inimesi pole seda oma ihusilmaga näinudki,” ütles bioloogiaõpetaja Marje Loide. „Silma ta ei torka, kasvab lamapuidul.”
Roheline hiidkupar. Foto: Kai Vellak[/caption]
Tänavuseks aasta samblaks on roheline hiidkupar (Buxbaumia viridis). „See on väga vanade metsade sammal ja ega enamik inimesi pole seda oma ihusilmaga näinudki,” ütles bioloogiaõpetaja Marje Loide. „Silma ta ei torka, kasvab lamapuidul.” 
Sulailm meelitas lumeputukad välja
[caption id="attachment_384088" align="aligncenter" width="2000"] Lumekirp. Foto: Marje Loide[/caption]
Teel postkasti juurde märkas bioloog Marje Loide oma kodus Matsalu külas neljapäeval hange peal sibamas lumeputukaid, kelle kerge sulailm oli välja meelitanud.
Lumekirp. Foto: Marje Loide[/caption]
Teel postkasti juurde märkas bioloog Marje Loide oma kodus Matsalu külas neljapäeval hange peal sibamas lumeputukaid, kelle kerge sulailm oli välja meelitanud. 
Seen kirjab vahtralehed täpiliseks
[caption id="attachment_378345" align="alignnone" width="2560"] Vahtraleht. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Läänemaal sel sügisel massiliselt mustade täppidega kaetud kuldsed vahtralehed näitavad, et õhk on meil puhas.
„Seal elab üks lõbus seen, vahtra-pigilaik – puhta õhu indikaator,” ütles bioloog Marje Loide Lääne Elule. „Ta saab kasvada ainult puhtas õhus.”
Vahtraleht. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Läänemaal sel sügisel massiliselt mustade täppidega kaetud kuldsed vahtralehed näitavad, et õhk on meil puhas.
„Seal elab üks lõbus seen, vahtra-pigilaik – puhta õhu indikaator,” ütles bioloog Marje Loide Lääne Elule. „Ta saab kasvada ainult puhtas õhus.”
Matsalu festival läheb lahti: müstilised ahmid, pesukarud ja mesilased
[caption id="attachment_376016" align="alignnone" width="2000"]
Austria film „Ahm – üks sitke ema” jutustab loo ahmist nimega Freya ja tema järglastest. Foto: kaader filmist/ MAFF[/caption]
Matsalu loodusfilmide festivali avateos „Ahm – üks sitke ema” pühendab vaataja selle erakliku ja tabamatu kiskja saladustesse.
„Eelkõige on see ema lugu,” ütles Matsalu loodusfilmide festivali juht Silvia Lotman. Sügaval Põhja-Euroopa karmis looduses – Venemaa ja Soome vahel – elab müstiline olend, kes on nii tabamatu, et vähesed on teda lähedalt näinud. Film jälgib pöördelist aastat kolmeaastase ahmi Freya elus. Kõrvaline elupaik on täis hirmuäratavaid rivaale. Kuigi Freya võib olla häbelik, on ta sitke ja valmis iga tema ees seisva raskusega rinda pistma, et saavutada oma tähtsaim eesmärk – pojad üles kasvatada.
Austria film „Ahm – üks sitke ema” jutustab loo ahmist nimega Freya ja tema järglastest. Foto: kaader filmist/ MAFF[/caption]
Matsalu loodusfilmide festivali avateos „Ahm – üks sitke ema” pühendab vaataja selle erakliku ja tabamatu kiskja saladustesse.
„Eelkõige on see ema lugu,” ütles Matsalu loodusfilmide festivali juht Silvia Lotman. Sügaval Põhja-Euroopa karmis looduses – Venemaa ja Soome vahel – elab müstiline olend, kes on nii tabamatu, et vähesed on teda lähedalt näinud. Film jälgib pöördelist aastat kolmeaastase ahmi Freya elus. Kõrvaline elupaik on täis hirmuäratavaid rivaale. Kuigi Freya võib olla häbelik, on ta sitke ja valmis iga tema ees seisva raskusega rinda pistma, et saavutada oma tähtsaim eesmärk – pojad üles kasvatada. 