Risti tuulepargi asjus on seni kõlanud vastaste hääl. Üle tuhande protestiallkirja tundub muljetavaldav. Lääne-Nigula vallas on aga üle seitsme tuhande elaniku. Kindlasti on nende hulgas vastaseid, on neid, kellel pole tuulepargist sooja ega külma, aga on ka neid, kes on tuulepargi poolt. Nende häält polnud kuulda kuni läinud reede õhtuni, mil tuulepargi pooldajad saatsid Lääne-Nigula vallajuhtidele ja volikogu liikmetele kirja, et ei jääks mulje, et kõik ongi vastu.
Kirjast selgub ka see, miks pole keegi avalikult tuulepargi vastu sõna võtnud – inimesed lihtsalt ei julge, sest vastaste hääl on kõva, nad on veendunud, et neil on õigus ja kellegi teine õigus selle kõrvale ei mahu. Kõigest sellest kirjutavadki tuulepargi pooldajad – vaoshoitult, viisakalt ja lugupidavalt, lootuses, et vallajuhid teevad mõistliku ja argumenteeritud otsuse ega käitu nagu räuskav Facebooki grupp, kus mõistliku arutelu asemel keevad tunded üle ja viisakus ununeb.
Eilseks oli tuulepargi pooldajate kirjale reageerinud Lääne-Nigula vallavolikogu liige Toomas Tammeorg, kelle vastus saabus umbes tund aega pärast kirja saatmist. Tammeorg kirjutas, et kirjutamata ta olla ei saa, ja loodab, et enamik inimesi saab siiski aru, et tuuleenergia ei ole roheline ega taga Eesti energiavajadust. Tammeoru sõnul tagab energiajulgeoleku põlevkivi, mitte tuulikud.
Tammeorg lõpetab mõnitavas toonis soovitusega: pangu tuulikute pooldajad igaüks oma õue peale tuugen püsti ja hakaku elektrit tootma, ning käitub nagu Facebooki grupp, kelle käes on tõde ja õigus, mille kõrvale kellegi teise oma ei mahu.
Tekib küsimus, kas lugupeetud vallavolinik ikka mõtles, kellena ja kellele ta kirjutas? Kas Risti tuulepargi asjus tohib Lääne-Nigula vallas tõesti olla vaid üks arvamus, sest vastasel korral mõistavad sind hukka isegi volikogu liikmed?
sulepea imeja ei adu, et vallavolikogu liikmel on õigus avaldada OMA arvamus ja see ei sõltu juhtoina räuskavast manitsusest