Kahaneva laste arvuga Lihula gümnaasiumi võiks päästa viiest Pärnumaa koolist koosnev maaühisgümnaasium, mida hakkaks pidama riik.
„See on ainuke realistlik võimalus Lihulasgümnaasiumiharidusega jätkata,” ütles Lääneranna vallavolikogu esimees Arno Peksar. „Kas see õnnestub, on iseküsimus.”
kelle või mille arvelt vald raha võtab et gümnaasiumiosa õpetajatele palka maksta?
Aga mõelge nüüd, miks lähevad lapsed mujale gümnaasiumi õppima, vastus on siin: sest Lihulas on nõrk gümnaasium!
Tahaks kuulda nende arvamust, kellele kirjutatu ei meeldi!? Mida siis teie arvate, miks paljud lapsed, näiteks peale Virtsu kooli lõpetamist, lähevad gümnaasiumisse mujale, aga mitte Lihulasse? Kohe väga suure huviga ootan vastuseid ja põhjendusi!
Kui keegi ütleb Lihula kool ,tuleb automaatselt silmade ette mingi nõukaaegne kusehaisune spordisaali peldik või riietusruum, selline beezide seinte ja pasakarva põrandaplaatidega.
Nüüd kus pole Läänerannal enam tegusat vallavanemat, võib mõnda asja ainult lootma jäädagi. Koolivõrgu korrastamine tuleks ikka ära teha aga valimisteni napilt aasta jäänud ei julge juu.Praegu väljub koolipäeva hommikul Vatlast 4 (loe neli) koolibussi! No tule taevas appi kus on ikka ressursi laiata.
Millal ja kes oli Läänerannikul tegus vallavanem… Mina küll ei tea
Pealkiri ütleb, Lihula loodab…
Eks sellepärast midagi ei toimugi, et ainult loodetakse. Kui volinikud oma tööd ei tee siis varsti olemegi gümnaasiumist ilma. Kahju.
Aga valimistel tuleb toetada neid kes julgevad otsustada.
Kas on mõttelaadi muutus toimumas? Õpilaste arv on ju vähenemas. Kool tuleb sellises olukorras sulgeda ju, -vähemalt varem on sellised järeldused tehtud? Vaatame ikkagi tulevikku. Isegi kui koolid liita, jääb aasta-aastalt õpilasi vähemaks ja kool tuleb varem või hiljem ikka sulgeda. Parem sulgeda kohe kõik koolid ja saata viimased õpilased Tallinnasse, Tartusse või Pärnusse. Võimalus on kasutada internaatkooli lahendust. Suuremad kutsekoolid ja ülikoolid on nagunii peamiselt kolmes eelmainitud kohas. Pole mõtet jätkata süsteemiga, mis ei ole jätkusuutlik. Igasugune venitamine ja lootmine, et läheb paremaks, on piinade pikendamine. Kui tahta muutusi, siis on vaja tegeleda rahvastikupoliitikaga. Kas areneb rahvas ise või… Loe rohkem »
Väga rumal mõttekäik. Sul kikkrikii endal lapsi vist pole, mis sa muidu siin niimoodi kired.. Miks neid lapsi igal aastal vähemaks peaks jääma? Palju inimesi ja just noori hakkab maakohtadesse tagasi tulema. Eestis on veel kohti, peale Pärnu ja Tallinna.
aru sellest Lihula hädaldamisest. Raha pole- mis jutt see on ? peab kasutama näiteks PPP vormi- riik maksab oma osa, lapsevanemad panevad igal aastal iga lapse pealt 1000 eurot= 400000, kui on nelikümmend last esialgu, ettevõtjad Lihulast sponsoreerivad 1000 eurot ettevõte , kokku 500000 eurot- jagub puudujäävaks palgafondiks?, vald kütab maja ja riik maksab oma osa nagunii. Hädaldage vähem, jooge vähem viina ja pange raha oma laste ehk Lihula tuleviku peale. kuidas suutis Laine Belovas Noarootsis ( pisike küla) sellise tipptasemel gümnaasiumi tekitada, aga sellepärast, et kooli teeb direktor ja kogukond.
mõtleb innovaatiliselt ja kaasaegselt, kui on veel selliseid naisi Lihulas, siis pole kõik kadunud- ikka vähem hädaldamist.
Lihula ettevõtlikke aktiivseid naisi hulgi ja ka Lääneranna Vallavolikogus nt Kaja Lotman, Pille Kaisel, Tiina Lobja jpt, kes mõtlevad kaasaegselt ja innovaatiliselt ning võimelised Lihula gümnaasiumi eest võitlema nagu seda on suutnud Laine Belovas Noarootsis
on hoopis meesterahvas, kes aastaid käsi laiutanud ja hädaldanud.
Õige ja need, kes panid Haapsalus põhikooli ehitusele hulga raha huugama tuleb vangi panna! Selle raha eest oleks saanud osta bussid ja vedada õpilased Tallinna Tartu ja Pärnu vahet! irw