Haapsalu kriminaalhooldaja Ülle-Krista Annuki sõnul on kriminaalhoolduse mõte kolme aastakümnega palju muutunud – karistajast on saanud toetaja.
„See oli viimane kord. Enam ma siia ei tule,” ütles noormees, veendumus hääles, kriminaalhooldusteenuse Haapsalu esinduse uksest välja astudes. Ligi 30 aastat kriminaalhooldusametnikuna töötanud Ülle-Krista Annuki sõnul usub ta, et sel korral on noormehel tõsi taga.
Novembri alguse seisuga on Läänemaal kriminaalhooldusel ligi poolsada inimest.
Kriminaalhooldaja juurde satuvad inimesed enamasti kohtu kaudu. Sageli määrab kohus kriminaalasjas süüdi mõistetud inimesele vangistuse asemel tingimisi karistuse, millele võidakse lisada käitumiskontroll – see tähendabki kriminaalhooldust.
Kohus võib vangistuse asendada üldkasuliku tööga, mille maht võib ulatuda 720 tunnini kahe aasta jooksul „Inimene kannab oma karistust vabaduses, tehes üldkasulikku tööd,” selgitas Annuk. Üldkasulikku tööd võib kohus määrata ka neile, kes pole aastate jooksul tasunud oma väärteo trahve.
Küsimusele, kas üldkasuliku töö kohti on õigusrikkujatele lihtne
