Silt: Arno Peksar
Vald paneb Vatla mõisa miljoniga müüki
[caption id="attachment_444635" align="alignnone" width="1445"]
Vatla mõis. Foto: Andra Kirna[/caption]
Lääneranna vallavolikogu eelnõu järgi paneb kohalik omavalitsus Lääne-Eesti ühe kaunima mõisakompleksi ühe miljoni eurose alghinnaga enampakkumisele.
Lääneranna vallavalitsuse liikme Urmas Osila sõnul ostjaid sellise hinnaga vaevalt leidub. „Aga et bilansiline maksumus on selline, siis müüme summaga, millega ta on raamatupidamises arvel,” ütles ta.
Vallavolikogu eelnõu järgi ei ole häärber, tõllakuur, tall ja seitse-kaheksa hektarit maad „avalikuks otstarbeks, valitsemiseks ega tulu saamiseks” vajalik. Kinnisasja omamisega kaasneb kulu, seisund halv
Vatla mõis. Foto: Andra Kirna[/caption]
Lääneranna vallavolikogu eelnõu järgi paneb kohalik omavalitsus Lääne-Eesti ühe kaunima mõisakompleksi ühe miljoni eurose alghinnaga enampakkumisele.
Lääneranna vallavalitsuse liikme Urmas Osila sõnul ostjaid sellise hinnaga vaevalt leidub. „Aga et bilansiline maksumus on selline, siis müüme summaga, millega ta on raamatupidamises arvel,” ütles ta.
Vallavolikogu eelnõu järgi ei ole häärber, tõllakuur, tall ja seitse-kaheksa hektarit maad „avalikuks otstarbeks, valitsemiseks ega tulu saamiseks” vajalik. Kinnisasja omamisega kaasneb kulu, seisund halv
8
Lagastatud puisniit taastub aastakümneid
[caption id="attachment_437166" align="alignnone" width="1920"]
Keskkonnaameti maahoolduse büroo juhataja Gunnar Sein möönis, et kahjustatud alal hakkab taimestik kasvama paari aasta jooksul, algse koosluse naasmine võtab aga „rohkem” aastaid aega. Foto Juhan Hepner/ERR/Scanpix[/caption]
Keskkonnakaitsja Mati Sepa sõnul süvendab maailma ühe liigirikkama paiga, Laelatu puisniidu kahjustajale määratud naeruväärne 2000 eurot trahvi vaid karistamatuse tunnet.
Pärast kümme kuud kestnud venitamist on hooldustööde käigus Laelatu puisniitu sisse sõidetud roopad lõpuks tasandatud ja süüdlane saanud 2000 eurot trahvi. Tehtud kahju ulatust on aga keeruline hinnata isegi botaanikutel, hooldustööd kontrollima pidanud riigiametnikest rääkimata.
Lagastatud alal kasvanud teise kategooria kaitsealuste käpaliste nagu mandril üliharuldase valge tolmpea ja sõrmkäppade õisi pole vähimatki lootust näha enne seitset-kaheksat aastat ja seegi pole päris kindel. „Sõltub sellest, kui suur seemnepank maa sees on,“ märkis orhideehuviline, kunagi Laelatu puisniitu osaliselt hooldanud Arno Peksar. Käpalistel kulub seemnest õiteni jõudmiseks seitse-kaheksa aastat. „Kõrrelised võivad kiiremini tulla, aga
Keskkonnaameti maahoolduse büroo juhataja Gunnar Sein möönis, et kahjustatud alal hakkab taimestik kasvama paari aasta jooksul, algse koosluse naasmine võtab aga „rohkem” aastaid aega. Foto Juhan Hepner/ERR/Scanpix[/caption]
Keskkonnakaitsja Mati Sepa sõnul süvendab maailma ühe liigirikkama paiga, Laelatu puisniidu kahjustajale määratud naeruväärne 2000 eurot trahvi vaid karistamatuse tunnet.
Pärast kümme kuud kestnud venitamist on hooldustööde käigus Laelatu puisniitu sisse sõidetud roopad lõpuks tasandatud ja süüdlane saanud 2000 eurot trahvi. Tehtud kahju ulatust on aga keeruline hinnata isegi botaanikutel, hooldustööd kontrollima pidanud riigiametnikest rääkimata.
Lagastatud alal kasvanud teise kategooria kaitsealuste käpaliste nagu mandril üliharuldase valge tolmpea ja sõrmkäppade õisi pole vähimatki lootust näha enne seitset-kaheksat aastat ja seegi pole päris kindel. „Sõltub sellest, kui suur seemnepank maa sees on,“ märkis orhideehuviline, kunagi Laelatu puisniitu osaliselt hooldanud Arno Peksar. Käpalistel kulub seemnest õiteni jõudmiseks seitse-kaheksa aastat. „Kõrrelised võivad kiiremini tulla, aga 
Amet uurib puisniidu lagastamist viiendat kuud
[caption id="attachment_428810" align="alignnone" width="1920"] Pool aastat tagasi sisse sõidetud roopad on ikka veel silumata ja osa Laelatu puisniidust näeb välja nagu küntud põld. Foto: Peeter Vissak[/caption]
Viis kuud pärast seda, kui keskkonnaamet avastas, et metsateomasinad on segi keeranud maailma ühe liigirikkama paiga, Laelatu puisniidu, ei ole menetlusega mitte kuskile jõutud.
Süüdlane ja tekitatud kahju ulatus on tänini teadmata. „Menetlustoimingud on veel pooleli,“ ütles keskkonnaameti Järva-, Pärnu- ja Viljandimaa büroo juhataja Toomas Õmblus Lääne Elule pressiesindaja vahendusel. Õmbluse sõnul on neil kavas tunnistajaid üle kuulata ja tõendeid koguda.
Kuigi keskkonnaamet teadis rikkumisest juba jaanuaris, kui „vastutav spetsialist“ selle rutiinse ülevaatuse käigus tuvastas, algatas amet väärteomenetluse alles märtsis
Pool aastat tagasi sisse sõidetud roopad on ikka veel silumata ja osa Laelatu puisniidust näeb välja nagu küntud põld. Foto: Peeter Vissak[/caption]
Viis kuud pärast seda, kui keskkonnaamet avastas, et metsateomasinad on segi keeranud maailma ühe liigirikkama paiga, Laelatu puisniidu, ei ole menetlusega mitte kuskile jõutud.
Süüdlane ja tekitatud kahju ulatus on tänini teadmata. „Menetlustoimingud on veel pooleli,“ ütles keskkonnaameti Järva-, Pärnu- ja Viljandimaa büroo juhataja Toomas Õmblus Lääne Elule pressiesindaja vahendusel. Õmbluse sõnul on neil kavas tunnistajaid üle kuulata ja tõendeid koguda.
Kuigi keskkonnaamet teadis rikkumisest juba jaanuaris, kui „vastutav spetsialist“ selle rutiinse ülevaatuse käigus tuvastas, algatas amet väärteomenetluse alles märtsis 
Arno Peksar naasis Lääneranna volikokku
[caption id="attachment_324165" align="alignnone" width="1920"]
Arno Peksar. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Poole aasta eest volitused peatanud Lääneranna vallavolikogu liige, Eesti üks kauaaegsemaid kohaliku omavalitsuse töötajaid Arno Peksar (Lääneranna valimisliit) naasis volikokku 1. aprillist.
Pärast 34 aastat omavalitsustööd pooleaastase pausi võtnud Peksar põhjendas eemalejäämist ajapuudusega: palgatöö ei võimaldanud tal istungitest osa võtta. „Praeguse seisuga kannatab tagasi tulla. Talvehooaeg lõpeb,“ ütles Peksar nüüd. „Mis järgmisel talvel tuleb, eks näeb.“
Arno Peksar. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Poole aasta eest volitused peatanud Lääneranna vallavolikogu liige, Eesti üks kauaaegsemaid kohaliku omavalitsuse töötajaid Arno Peksar (Lääneranna valimisliit) naasis volikokku 1. aprillist.
Pärast 34 aastat omavalitsustööd pooleaastase pausi võtnud Peksar põhjendas eemalejäämist ajapuudusega: palgatöö ei võimaldanud tal istungitest osa võtta. „Praeguse seisuga kannatab tagasi tulla. Talvehooaeg lõpeb,“ ütles Peksar nüüd. „Mis järgmisel talvel tuleb, eks näeb.“ 
Arno Peksar peatas volitused
[caption id="attachment_336333" align="alignnone" width="1920"] Arno Peksar. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Lääneranna vallavolikogu liige, Eesti üks kauaaegsemaid kohaliku omavalitsuse töötajaid Arno Peksar peatas oma volitused pooleks aastaks.
„Võib ju väikese pausi võtta pärast 34 aastat,“ ütles Peksar Lääne Elule. Pooleaastane paus on Peksaril esimene pärast 34 aastat omavalitsustööd. „Lihtsalt ei ole aega,“ põhjendas Peksar.
Arno Peksar. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Lääneranna vallavolikogu liige, Eesti üks kauaaegsemaid kohaliku omavalitsuse töötajaid Arno Peksar peatas oma volitused pooleks aastaks.
„Võib ju väikese pausi võtta pärast 34 aastat,“ ütles Peksar Lääne Elule. Pooleaastane paus on Peksaril esimene pärast 34 aastat omavalitsustööd. „Lihtsalt ei ole aega,“ põhjendas Peksar. 
Riik võtab Lääneranna orhideevälja kaitse alla
[caption id="attachment_408386" align="alignnone" width="1500"]
Endise Hanila valla territooriumil asuvas püsielupaigas õitses mais tuhandeid jumalakäppasid. Foto Rainar Kurbel[/caption]
Käpaliste uurimise ja kaitsega tegeleva MTÜ Käoraamat asutaja Rainar Kurbeli sõnul on Lääneranna vallas tegu Eesti esiviisikus asuva jumalakäpa leiukohaga.
Tänavu võiks paik mahtuda ka suurusjärku teine-kolmas. „Kindlasti Eesti üks suuremaid,“ ütles Kurbel. Orhideehuviline Mariann Peksar loendas endise Hanila valla alal maikuus 5500 õitsvat jumalakäppa poolteise hektari suurusel lapil, mille keskkonnaamet võtab esimese jumalakäppade püsielupaigana kaitse alla. „Arvestades kasvukoha väikest pindala, on taimede esinemistihedus erakordselt kõrge,“ märkis keskkonnaameti liigikaitse büroo peaspetsialist Ege Kons. Jumalakäpp on teise kategooria kaitsealune käpaline, mis õitseb mais-juunis, kõige varem aprillis, kui aeg on soodne.
Endise Hanila valla territooriumil asuvas püsielupaigas õitses mais tuhandeid jumalakäppasid. Foto Rainar Kurbel[/caption]
Käpaliste uurimise ja kaitsega tegeleva MTÜ Käoraamat asutaja Rainar Kurbeli sõnul on Lääneranna vallas tegu Eesti esiviisikus asuva jumalakäpa leiukohaga.
Tänavu võiks paik mahtuda ka suurusjärku teine-kolmas. „Kindlasti Eesti üks suuremaid,“ ütles Kurbel. Orhideehuviline Mariann Peksar loendas endise Hanila valla alal maikuus 5500 õitsvat jumalakäppa poolteise hektari suurusel lapil, mille keskkonnaamet võtab esimese jumalakäppade püsielupaigana kaitse alla. „Arvestades kasvukoha väikest pindala, on taimede esinemistihedus erakordselt kõrge,“ märkis keskkonnaameti liigikaitse büroo peaspetsialist Ege Kons. Jumalakäpp on teise kategooria kaitsealune käpaline, mis õitseb mais-juunis, kõige varem aprillis, kui aeg on soodne. 
Koolireformi eelnõu murendab võimuliitu
[caption id="attachment_392198" align="alignnone" width="904"]
Virtsu kooli lapsed pärast ühiskonnaõpetuse tundi, kus käsitleti kohalike omavalitsuste ülesandeid ja tööd. Foto: Henrik Raave[/caption]
Suure tõenäosusega hääletavad Lääneranna vallavolinikud koolide sulgemise ja kärpimise otsuse vastu, kui eelnõu jõuab volinike lauale muutmata kujul.
„Sellisel kujul teda vastu ei võeta,” ütles Lääneranna vallavolikogu liige Arno Peksar Lääne Elule. „Antud kujul ei läheks ta kindlasti läbi.”
Eilseks ei olnud Lääneranna vallavalitsus volikogu esimehe koostatud eelnõule veel oma hinnangut andnud. Võimalik, et reformijatel tuleb samm tagasi astuda ja eelnõu jõuab nädala pärast volinike ette muudetud kujul: kolm kooli kuuest – Varbla, Koonga ja Kõmsi – jäävad reformist puutumata.
Virtsu kooli lapsed pärast ühiskonnaõpetuse tundi, kus käsitleti kohalike omavalitsuste ülesandeid ja tööd. Foto: Henrik Raave[/caption]
Suure tõenäosusega hääletavad Lääneranna vallavolinikud koolide sulgemise ja kärpimise otsuse vastu, kui eelnõu jõuab volinike lauale muutmata kujul.
„Sellisel kujul teda vastu ei võeta,” ütles Lääneranna vallavolikogu liige Arno Peksar Lääne Elule. „Antud kujul ei läheks ta kindlasti läbi.”
Eilseks ei olnud Lääneranna vallavalitsus volikogu esimehe koostatud eelnõule veel oma hinnangut andnud. Võimalik, et reformijatel tuleb samm tagasi astuda ja eelnõu jõuab nädala pärast volinike ette muudetud kujul: kolm kooli kuuest – Varbla, Koonga ja Kõmsi – jäävad reformist puutumata. 
Raplamaa karud tungivad Läänemaale
[caption id="attachment_378672" align="alignnone" width="960"]
Sel nädalal jäi õuntega maiustav karu rajakaamerasse Vormsis. Foto rajakaamera[/caption]
Kui veel mõne aasta eest oli karu rajakaameras põrutav uudis, siis enam mitte – Läänemaal pole kunagi olnud nii palju karusid kui praegu.
„Karud on liikunud meie kandis kogu aeg, aga mitte nii palju kui nüüd,” ütles Vatla ja Massu jahiseltside liige Arno Peksar. Kui veel mõne aasta eest oli karu rajakaameras põrutav uudis, siis enam mitte. „Lihtsalt mainitakse ära. Ei ole nii, et mul oli ja sul ei ole. Kõigil on,” ütles Peksar.
Peksari rajakaamerasse on sattunud korraga neli karu. Karu nägemiseks ei pea kaamerat olemagi. Vatla vana lennuvälja kandis on tänavu mesikäpp inimeste silma alla sattunud korduvalt, ja pole ka ime – karude arvukus Eestis tõuseb ja nad kolivad kohtadesse, kus neid seni on hõredalt. „Kui paremad elupaigad on täis, peab ju kuskile minema, kus keegi käpaga vastu vahtimist ei anna,” ütles Peksar. Mullu elas Eestis ligi 30 karupesakonda rohkem kui kümme aastat tagasi (mullu 91 ema poegadega, 2012. aastal 62).
Sel nädalal jäi õuntega maiustav karu rajakaamerasse Vormsis. Foto rajakaamera[/caption]
Kui veel mõne aasta eest oli karu rajakaameras põrutav uudis, siis enam mitte – Läänemaal pole kunagi olnud nii palju karusid kui praegu.
„Karud on liikunud meie kandis kogu aeg, aga mitte nii palju kui nüüd,” ütles Vatla ja Massu jahiseltside liige Arno Peksar. Kui veel mõne aasta eest oli karu rajakaameras põrutav uudis, siis enam mitte. „Lihtsalt mainitakse ära. Ei ole nii, et mul oli ja sul ei ole. Kõigil on,” ütles Peksar.
Peksari rajakaamerasse on sattunud korraga neli karu. Karu nägemiseks ei pea kaamerat olemagi. Vatla vana lennuvälja kandis on tänavu mesikäpp inimeste silma alla sattunud korduvalt, ja pole ka ime – karude arvukus Eestis tõuseb ja nad kolivad kohtadesse, kus neid seni on hõredalt. „Kui paremad elupaigad on täis, peab ju kuskile minema, kus keegi käpaga vastu vahtimist ei anna,” ütles Peksar. Mullu elas Eestis ligi 30 karupesakonda rohkem kui kümme aastat tagasi (mullu 91 ema poegadega, 2012. aastal 62). 
Lõuna-Läänemaal võidutses taas Lääneranna valimisliit
Lääneranna vallas võitis valimised Lääneranna valimisliit, mida toetas 49 protsenti valijatest.
Suurim häälemagnet Lääneranna valimisliidus oli vallavolikogu aseesimees Vallo Kappak, kes sai 160 häält. „Et mina isiklikult nii palju hääli kogusin, tuli mulle üllatusena, aga et Lääneranna valimisliit 11 kohta sai – selle poole me püüdlesimegi,“ ütles Kappak.
Vaid kaks häält Kappakust vähem sai kirju minevikuga advokaat ja Massu mõisa omanik Armand Reinmaa. Tema sõnul vajas Lääneranna volikogu hädasti muutusi ja seetõttu paljud just nende poolt hääletasid. „Valija näitas, et viimane pool aastat – selline valitsemisstiil ei sobinud ja usun, et tegime just sellise tulemuse, mille nimel me pingutasime,“ ütles Reinmaa.