Silt: Arno Peksar

[caption id="attachment_324165" align="alignnone" width="1920"] Arno Peksar. Foto: Urmas Lauri[/caption] Poole aasta eest volitused peatanud Lääneranna vallavolikogu liige, Eesti üks kauaaegsemaid kohaliku omavalitsuse töötajaid Arno Peksar (Lääneranna valimisliit) naasis volikokku 1. aprillist. Pärast 34 aastat omavalitsustööd pooleaastase pausi võtnud Peksar põhjendas eemalejäämist ajapuudusega: palgatöö ei võimaldanud tal istungitest osa võtta. „Praeguse seisuga kannatab tagasi tulla. Talvehooaeg lõpeb,“ ütles Peksar nüüd. „Mis järgmisel talvel tuleb, eks näeb.“

[caption id="attachment_336333" align="alignnone" width="1920"] Arno Peksar. Foto: Urmas Lauri[/caption] Lääneranna vallavolikogu liige, Eesti üks kauaaegsemaid kohaliku omavalitsuse töötajaid Arno Peksar peatas oma volitused pooleks aastaks. „Võib ju väikese pausi võtta pärast 34 aastat,“ ütles Peksar Lääne Elule. Pooleaastane paus on Peksaril esimene pärast 34 aastat omavalitsustööd. „Lihtsalt ei ole aega,“ põhjendas Peksar.

[caption id="attachment_408386" align="alignnone" width="1500"] Endise Hanila valla territooriumil asuvas püsielupaigas õitses mais tuhandeid jumalakäppasid. Foto Rainar Kurbel[/caption] Käpaliste uurimise ja kaitsega tegeleva MTÜ Käoraamat asutaja Rainar Kurbeli sõnul on Lääneranna vallas tegu Eesti esiviisikus asuva jumalakäpa leiukohaga. Tänavu võiks paik mahtuda ka suurusjärku teine-kolmas. „Kindlasti Eesti üks suuremaid,“ ütles Kurbel. Orhideehuviline Mariann Peksar loendas endise Hanila valla alal maikuus 5500 õitsvat jumalakäppa poolteise hektari suurusel lapil, mille keskkonnaamet võtab esimese jumalakäppade püsielupaigana kaitse alla. „Arvestades kasvukoha väikest pindala, on taimede esinemistihedus erakordselt kõrge,“ märkis keskkonnaameti liigikaitse büroo peaspetsialist Ege Kons. Jumalakäpp on teise kategooria kaitsealune käpaline, mis õitseb mais-juunis, kõige varem aprillis, kui aeg on soodne.

[caption id="attachment_392198" align="alignnone" width="904"] Virtsu kooli lapsed pärast ühiskonnaõpetuse tundi, kus käsitleti kohalike omavalitsuste ülesandeid ja tööd. Foto: Henrik Raave[/caption] Suure tõenäosusega hääletavad Lääneranna vallavolinikud koolide sulgemise ja kärpimise otsuse vastu, kui eelnõu jõuab volinike lauale muutmata kujul. „Sellisel kujul teda vastu ei võeta,” ütles Lääneranna vallavolikogu liige Arno Peksar Lääne Elule. „Antud kujul ei läheks ta kindlasti läbi.” Eilseks ei olnud Lääneranna vallavalitsus volikogu esimehe koostatud eelnõule veel oma hinnangut andnud. Võimalik, et reformijatel tuleb samm tagasi astuda ja eelnõu jõuab nädala pärast volinike ette muudetud kujul: kolm kooli kuuest – Varbla, Koonga ja Kõmsi – jäävad reformist puutumata.

[caption id="attachment_378672" align="alignnone" width="960"] Sel nädalal jäi õuntega maiustav karu rajakaamerasse Vormsis. Foto rajakaamera[/caption] Kui veel mõne aasta eest oli karu rajakaameras põrutav uudis, siis enam mitte – Läänemaal pole kunagi olnud nii palju karusid kui praegu. „Karud on liikunud meie kandis kogu aeg, aga mitte nii palju kui nüüd,” ütles Vatla ja Massu jahiseltside liige Arno Peksar. Kui veel mõne aasta eest oli karu rajakaameras põrutav uudis, siis enam mitte. „Lihtsalt mainitakse ära. Ei ole nii, et mul oli ja sul ei ole. Kõigil on,” ütles Peksar. Peksari rajakaamerasse on sattunud korraga neli karu. Karu nägemiseks ei pea kaamerat olemagi. Vatla vana lennuvälja kandis on tänavu mesikäpp inimeste silma alla sattunud korduvalt, ja pole ka ime – karude arvukus Eestis tõuseb ja nad kolivad kohtadesse, kus neid seni on hõredalt. „Kui paremad elupaigad on täis, peab ju kuskile minema, kus keegi käpaga vastu vahtimist ei anna,” ütles Peksar. Mullu elas Eestis ligi 30 karupesakonda rohkem kui kümme aastat tagasi (mullu 91 ema poegadega, 2012. aastal 62).

Lääneranna vallas võitis valimised Lääneranna valimisliit, mida toetas 49 protsenti valijatest. Suurim häälemagnet Lääneranna valimisliidus oli vallavolikogu aseesimees Vallo Kappak, kes sai 160 häält. „Et mina isiklikult nii palju hääli kogusin, tuli mulle üllatusena, aga et Lääneranna valimisliit 11 kohta sai – selle poole me püüdlesimegi,“ ütles Kappak. Vaid kaks häält Kappakust vähem sai kirju minevikuga advokaat ja Massu mõisa omanik Armand Reinmaa. Tema sõnul vajas Lääneranna volikogu hädasti muutusi ja seetõttu paljud just nende poolt hääletasid. „Valija näitas, et viimane pool aastat – selline valitsemisstiil ei sobinud ja usun, et tegime just sellise tulemuse, mille nimel me pingutasime,“ ütles Reinmaa.

[caption id="attachment_344462" align="alignnone" width="1839"] Lääneranna vallavolikogu ei jõudnud neljapäeval oma selle koosseisu viimasel istungil üksmeelele. Foto: Kuvatõmmis[/caption] Neljapäeval oma selle koosseisu viimase istungi pidanud Lääneranna volinikel jäi Metsküla kooli pärast valla eelarvestrateegia kinnitamata. Lääneranna valla juhtidele tuli viimasel hetkel taas tülli pööranud volinike otsus ootamatult. Kümme volinikku hääletas eelarvestrateegia kinnitamise vastu, kaheksa poolt. Kolm koalitsiooni liiget puudus.

[caption id="attachment_344112" align="alignnone" width="2000"] Osa Lääneranna valla koroonarahast läheb Lihula õigeusu kiriku varemete konserveerimiseks. Foto: Urmas Lauri[/caption] Lääneranna vald jagab koroonatoetuse Lihula õigeusu kiriku varemete konserveerimise ja Vatla mõisahoone sissepääsu restaureerimiseks, Metsküla algkooli uus tiib jääb ootama paremaid aegu. Tänasel Lääneranna vallavolikogu selle koosseisu viimasel istungil otsustatakse COVID-19 eriolukorra investeeringutoetuse taotlemine. Otsustamisega on kiire, sest koroonaraha kasutamise objektid tuleb kinnitamiseks esitada hiljemalt 1. detsembriks. Läänerannale on eraldatud koroonatoetust kuni 152 000 eurot, mille vald soovis esimese hooga kasutada Vatla kergliikustee ehitamiseks, kuid esmaspäeval otsustas koalitsioon anda raha õigeusu kirikule ja Vatla mõisale.

[caption id="attachment_340835" align="alignnone" width="2000"] Lääneranna vallavolikogu esimees Rait Maruste loodab, et lisaeelarve võetakse neljapäeval vastu. Foto: Urmas Lauri[/caption] Lääneranna vallavolikogu läheb neljapäeval kolmandale katsele võtta vastu valla lisaeelarve, mis jagab investeeringuteks 140 000 eurot. Kui augustis ei suutnud volinikud kokku leppida isegi mitte päevakorras ja istung jäi ära, siis kuu aega hiljem on koalitsioon lisaeelarve asjus järele andnud. Mõlemad pooled kinnitasid Lääne Elule, et kui kokkulepped peavad ja keegi meelt ei muuda, siis võetakse lisaeelarve ülehomme vastu, ka jätab opositsioon Lääneranna vallavolikogu esimehele Rait Marustele ja vallavanem Andres Hirvelale tehtud umbusaldusavalduse sinnapaika ning võim jääb püsima.