Täna anti Haapsalu linnuses üle ajalookirjanduse 2019. aasta preemia, mille pälvis Epi Tohvri kirjutatud ja Tartu ülikooli kirjastuse üllitatud monograafia Tartu keiserliku ülikooli esimesest rektorist ja ülikooli asutamisdokumendi koostajast Georges Frédéric Parrot’st.
„Tegemist on esimese põhjaliku monograafiaga Parrot’ elust, mille järele on olnud lausa karjuv vajadus juba ammu,“ põhjendas žürii esimees, Tallinna ülikooli ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskuse vanemteadur Priit Raudsepp.
„Georges Frédéric Parrot: Tartu Keiserliku Ülikooli esimene rektor.“ on sõna otseses mõttes kaalukas raamat. Tohvri ütles, et raamatu kirjutamine võttis aega peaaegu kolm aastat ja sama palju kulus materjali kogumisele.
„Raamatus on nii Parrot’ lapsepõlv, kujunemisaastad, Liivimaale saabumine, rektoriks saamine, tema kirjavahetus keiser Aleksander I ja keiser Nikolai I-ga ning tema teadustöö,“ rääkis Tohvri.
Raudkivi ütles preemiat üle andes, et autor on suutnud viies peatükis mitmekülgselt ja usutavalt lahti kirjutada keiserliku ülikooli esimese rektori tegevuse ülikooli juhi, õppejõu ja ka teadlasena. Retsensentide arvates joonistub kenasti välja, et uus ülikool kujutas vaimsuselt sootuks midagi muud kui järjekordse uue ülikooli rajamist saksa kultuuriruumi.
Tohvri enda sõnul on raamatus väga oluline osa Parrot’ hariduspoliitika lahkamine. „Parrot on Balti regioonide hariduse ülesehitaja ja Venemaa kõrghariduse koordineerija. Parrot’osavõtul loodud süsteem pani aluse ühtlustatud koolivõrgule Eesti-, Liivi- ja Kuramaal. Parrot võitles eelkõige talurahvale hariduse andmise eest,“ selgitas Tohvri.
Parrot nägemus haridusest oli, et talurahval peab olema pääseda ka kõrgematesse haridusastmetesse kuni ülikoolini välja, kui inimesel on selleks eeldused olemas. See nägemus on kirjas ka Tartu ülikooli asutamisaktis, mille Parrot Peterburis viibides koostas ja mis sai ka keisri kinnituse.
Ajalookirjanduse kandidaadiks esitati sel aastal 17 raamatut, millest kõige säravamatena tõstis Tohvi edasi kahte: „Eesti linnaehituse ajalugu. Keskajast tsaariaja lõpuni.“ (peatoimetaja ja koostaja Lilian Hansar), mida on juba väga palju kiidetud, ning „Tallinna ajalugu“ (neli köidet, peatoimetaja Tiina Kala, toimetaja Toomas Tamla, koostajad Tiina Kala, Lea Kõiv, Olev Liivik).
„Need on kindlasti need raamatud, mida ma õppejõuna tudengitele soovitan,“ ütles Tohvri.
Epi Tohvri on kunstiteadlane ja arhitektuuriajaloolane, kes on uurinud peamiselt 18.–19. Sajandi arhitektuuri, ülikoolide akadeemilist struktuuri ja ehituslugu ning ajaloolist pedagoogikat.
Fotod: Arvo Tarmula
