Täna sai teatavaks, et Võrumaa annab Eesti maitsete hoidmise sümboolse kahvli mais üle Läänemaale ja Haapsalule, kes on tänavu kodumaise toidu tutvustamise keskpunktiks.
Haapsalu kutsehariduskeskuse (HKHK) toitlustusvaldkonna kutseõpetaja Aili Tervonen on oma õppematerjalides Eesti toidust viidanud, et Lääne- Eestis edenes võrreldes teiste Eesti piirkondadega paremini nisukasvatus. Ühe eripärana on nimetatud ka teravilja ja piimasaaduste, näiteks odarajahu ja petipiima segamist, mille tulemusena sündis karaskilaadne kakuke. Hea meelega kasutati ka linnasejahu. Suppidesse puistati rootsi kombe kohaselt jahuklimpe.
Lihakraami oli rannarahval ohtralt just mereandide vallast. Kalapüügihooajal sai kalast kõhu täis süüa ja tegeleti ka hülgepüügiga. Kala vahetati teiste maakondadega.
Läänemaal tarvitati veiseliha toiduks rohkem kui mujal Eestis. Lisaks söödi ka lamba- ja sealiha.
Au sees on ja oli igat sorti hapendamine ja sissetegemine. Seda tehti nii köögiviljade, liha kui ka kalaga. Rannarootslased olid usinad juustumeistrid, valmistades seda nii lehma- kui ka lambapiiimast.
Täna tutvustatud Eesti Konjunktuuriinstituudi tehtud uuring kinnitas, et Eesti tarbija usaldab kodumaist toitu ja toidutööstust.
Enamikus uuritud kaubagruppidest moodustas kodumaise toidukauba osakaal üle poole käibest, sh seitsmes tootegrupis üle 80 protsendi. „Vorstide, suitsuliha, piima ja leivatoodegrupis, seal kus sortiment on kõige suurem, oli käive koguni üle 90 protsendi,“ tõi positiivse tõdemusena välja uuringut tutvustanud Marje Josing Eesti Konjunktuuriinstituudist.
Möödunud, 2019. aastal paranes Eesti toidukauba positsioon varasemaga võrreldes 14 tootegrupis: piim, suitsuvorstid, leib, või, lihakonservid, jogurt, veiseliha, sealiha, jäätis, juust, konservkurk, mahl ja küpsised. Kõige enam kasvatasid käibes osakaalu veiseliha, sealiha, lihakonservid ning või.
„Eesti tarbija eelistused näitavad, et Eesti on maitsva ja kvaliteetse toidu maa,“ ütles maaeluminister Arvo Aller. „Ministeeriumis oleme üheks oma tegevuse prioriteediks seadnud teadlike tarbijate kasvatamise ning toidukultuuri au sees hoidmise. Selle üks väljundeid on traditsiooniks saanud toidupiirkonna valimine,“ lisas Aller, kes andis ühtlasi teada, et aasta 2020 on Haapsalu ja Läänemaa maitsete aasta.
Toidupiirkonna ametliku tiitli annab mai alguses Läänemaale üle Vana-Võromaa, kes üllatas meid põnevate maitsetega eelmisel aastal.
