Ornitoloog Riho Nellis räägib täna Haapsalus Iloni imedemaal aasta linnust öösorrist.
Juttu tuleb öösorri eluolust ja käekäigust Eestis ja kaugemal ning näha saab ka fotosid.
Öösorr (Caprimulgus europaeus)
Järjekorras kahekümne viies aasta lind on varjatud eluviisiga, tegutseb peamiselt pimedas ja jääb sageli salapäraseks.
Eesti pesitseb hinnanguliselt 10 000 – 20 000 öösorri paari ja vähearvuka liigina kuulub ta III kaitsekategooriasse.
Ööketraja, päevapetis, sääsekull ja kaeratsura – on vaid mõned rohkem kui sajast nimest, mis vanarahvas öösorrile on andnud.
- Rästa suurune, pikkade tiibade ja pika sabaga. Nokk pisike ja väga vähe konksus, jalad lühikesed ja tumedad, silmad suured mustpruunid.
- Ülapool tumepruun, halli- ja mustakirju, alapool kollakaspruun, musta viirutusega.
- Isaslinnu tiibadel ja sabanurkadel tunnuslikud kriitvalged laigud, mis emaslinnul ja esimese aasta noorel puuduvad.
- Tihti istub maapinnal või lamab puuoksal pikuti selle suunaga, mitte oksaga risti.
- Lend hääletu, kakutaoline, seejuures näha pikk sirge saba ja pikad kitsad tiivad. Liugleb liikumatuil tiivul, kergelt ja järsult suunda muutes.
