Isegi Ukraina tulevase presidendi suurimad fännid ei tõstnud esile tema ekspertiisi riikliku julgeoleku alal. Volodõmõr Zelenskõi vastus Vladimir Putini viimasele käigule näitab aga, et mured tema kogenematuse pärast olid asjatud.
Vene liider ütles ilmse katsena panna proovile Ukraina otsusekindlust, et kiirendab Ida-Ukraina isehakanud vabariikide elanike Vene passi taotluste läbivaatamist. “Passistamine”, nagu seda nimetatakse, on hästi läbi harjutatud Vene taktika, mida kasutatakse Kremli mõjuvõimu kinnistamiseks teisteks riikides. Putin ütles hiljem, et kaalub Vene passide kõigile ukrainlastele kättesaadavaks muutmist.
Facebookis ukraina ja vene keeles edastatud tulevase presidendi Zelenskõi reaktsioon oli elegantne, leidlik ja sügavalt liigutav.
Esiteks soovitas ta Kremlil mitte raisata aega võrgutamiskatsete peale. Seejärel kutsus ta venelasi taotlema Ukraina passe. Tema riik, ütles ta, on võtnud enda kanda missiooni olla teistele endistele Nõukogude liiduvabariikidele demokraatia vallas eeskujuks. Osa sellest missioonist, ütles ta, on kaitse, asüüli ja kodakondsuse andmine kõigile neile, kes on valmis võitlema ukrainlaste kõrval vabaduse eest.
Vene propagandaofensiiv oli vankumas juba enne seda. Ametisoleva presidendi Petro Porošenko kaotus kummutas mõtte, et Ukraina on libademokraatia, mida juhib kapinatside putšistlik režiim. Autokraadid ei kaota valimisi – küsige vaid härra Putini või tema sõprade käest. Nüüd, tänu härra Zelenskõi osavale sammule on Kremli narratiiv koost lagunemas.
Vene režiimi suur õudusunenägu olid kunagi “värvilised revolutsioonid” – väljavaade, et rahva võim pühib korrumpeerunud ja autoritaarsed valitsejad võimult minema. Neid rahvaliikumisi oli kerge kujutada laialivalguvate, segadust tekitavate ja enese huve teenivatena. Putinismi keskne sõnum oli, et kõigist puudustest hoolimata päästab vaid Kremli tugev juhtimine Venemaa naasmisest 1990. aastate kaose ja alanduse juurde ning vaenuliku Lääne röövkallaletungide eest.
Härra Zelenskõi lähenemine on Putini režiimile palju suurem ja potentsiaalselt eksistentsiaalne oht. Ukraina presidendiks saav teletäht ei ole üksnes parem sõnumiedastaja kui endine KGB mees Kremlis. Tal on ka tugevam sõnum: võimas segu vabadusest, seaduslikkusest ja väärikusest ning riik, mis näeb oma integratsiooni ülejäänud maailmaga võimaluse, mitte ohuna.
Kontrastina sellele pakub Vene režiim oma inimestele seisakut, paranoiat ja isolatsiooni. Venelased ei pruugi tegelikult tahta Ukraina passe, kuid nad on haaratud sellest, mida need dokumendid kehastavad.
Kreml ei ole veel lüüa saanud. Ta saab suurendada majanduslikku ja sõjalist survet ning kasutada oma mõjuhoobasid Ukraina poliitilises süsteemis. Härra Zelenskõi populaarsust ei ole tagant toetamas poliitiline masin. Tema töölauale hakkavad kuhjuma välis- ja siseprobleemid. Ootused on tohutud.
Välismaailm peaks nüüd tormama kohale, et aidata Ukrainal kiirendada reforme, paljastada korruptsiooni, tõsta elatustaset ja tõrjuda Venemaa sõjalist agressiooni. Me olime harjunud mõtlema, et me pidime päästma Ukraina selleks, et takistada Venemaal impeeriumi taasloomist endise Nõukogude Liidu aladel.
Nüüd on autasu palju suurem. Edu Ukrainas võib juhatada sisse demokraatia ja vabaduse koidiku ka Venemaal. Üllas vana loosung “teie ja meie vabaduse eest” on nüüd kirjutatud hiilgavate ja leegitsevate tähtedega – ukraina ja vene keeles.
***
Edward Lucas on rahvusvaheliselt edukate raamatute “Uus külm sõda” ja “Pettus” autor ja ajakirjanik. Ta töötab Varssavis ja Washingtonis tegutseva mõttekoja Center for European Policy Analysis (CEPA) asepresidendina.
venelastele võib ju jagada nt saksa passe, kui nad õpivad sada sõna saksa keelt ära. max paar aastat ja murdepunkt on möödas.
Vaene Lucas,see Putin on lääne jäoks üks kõva pähkel.Kõige hullemates unenägudes poleks läänes osatud ette näha sellist käiku.See kremli päkapikuks sõimatu on jällegi pannud kõigile pika puuga.