Lex Zooz maalis Lihula majaseinale Matsalu loojangutaeva

Hiiglasliku seinamaalingu jaoks käis kunstnik ainest kogumas Matsalu vaatetornides ja Penijõel.

65 m² suurune seinamaaling valmis selle nädala alguses, kuid ette valmistama hakkas kunstnik seda juba juunikuus, mil ta rändas Matsalu mail päevi. „Võttis päris palju aega, et kompositsiooniliselt hea lahendus leida. Vaatasin Matsalu loodusest ka hulga filme ja see vaimustas mind,” ütles Lex Zooz. Maalida oleks kunstnik tahtnud paljutki, aga tuli teha valik – laht, kivine rannajoon, Matsalu roostik ja lennul valgepõsk-lagled päikeseloojangu taustal.

Maalingu tellis kunstnikult Lihula tarbijate ühistu esimees Arvo Miilmets ühistu 110. sünnipäevaks ja see asub tarbijate ühistu seinal. Tänavu mais kattis Lex Zooz maalinguga Lihulas Pärna tänava maja otsaseina. See äratas kohapeal ja väljaspool Lihulat suurt tähelepanu.  Miilmetsale maaling meeldis. „Mõtlesin, et tarbijate ühistu majal on ju ka otsasein, peatänava ääres, ja oktoobrikuus sünnipäev tulemas,” ütles Miilmets. Maalingu teema – Matsalu – pakkus välja Miilmets, kes on varem aastaid Matsalu looduskaitsealal töötanud. Kunstnik pakkus välja mitu eri toonides kavandit – Matsalu õhtul, valgemal ajal jne. Välja sai valitud loojang.

Maaling „Matsalu valgepõsk-lagled” valmis viie päevaga kõrvetavas kuumuses tõstukiga seinal rippudes – oli raske, aga seinamaalingu jaoks on kuum ilm parem kui vihmane. „Ja seinaga mul vedas – kella kümnest hommikul kaheksani õhtul jäi sein varju,” ütles Lex Zooz. Varjus kuivavad ja kinnituvad värvid paremini kui lauspäikese käes.

„Matsalu valgepõsk-lagled” on Lex Zoozi teine suurem töö Lihulas. Esimene – „Vaala unistus” – valmis kunstniku, Pärna tänava maja elanike ja Lihula muusika- ja kunstikooli koostöös. Aluspinda aitasid katta ja tutvusid tänavakunstiga kunstikooli lapsed.

Kunstniku sõnul on väikelinnas töötada raskem kui suurlinnas, kus inimesed on ümbruse suhtes ükskõiksemad. „Väikelinnas peab arvestama, et maaling võimalikult paljudele sobiks,” ütles Lex Zooz. Väikelinnade elanikud on konservatiivsemad ja neile läheb ümbrus rohkem korda.

Muidugi äratab väikelinnas töötav tänavakunstnik suurt tähelepanu. „Kui pool pilti oli valmis, siis peatusid ja vaatasid juba peaaegu kõik möödujad. Iga kolmas ütles mõne hea sõna või tundis huvi, kes ma olen,” ütles Lex Zooz. Eriti suure huviga uurisid töötavat tänavakunstnikku eakad ja lapsed.

Seinamaalingu eluiga on kunstniku sõnul vähemalt 25 aastat. Spray-värvid, mida Zooz kasutab, on vastupidavad, ei muutu ega pleegi aja jooksul. Need on mõeldud spetsiaalselt seinamaalingute tegemiseks. „Neid kasutatakse igal pool maailmas,“ ütles Zooz. See, kui kaua maaling vastu peab, sõltub rohkem aluspinnast kui värvidest – kui näiteks krohv peaks hakkama lagunema, laguneb tasapisi ka maaling. Tänavu suvel on Lex Zooz käinud maalimas Põlvas ja Stockholmis.

Lex Zooz äratas rahvusvahelist tähelepanu, kui maalis kaks aastat tagasi Haapsalus Krimmi holmil vana kalakombinaadi varemeis – sealsed maalingud on praeguseks osalt lammutatud, aga jõudnud enne seda Euroopa mainekatesse kunstikataloogidesse.

Lex Zooz elab Haapsalus ja on lõpetanud Peterburi kunstiakadeemias monumentaalmaali eriala. Haapsalus kaunistavad tema maalingud mitut eramaja ja Müüriääre kohviku otsaseina.

Lex Zooz on kunstniku pseudonüüm. Ta ei avalda kunagi oma pärisnime ega lase end pildistada, nii et teda oleks võimalik foto järgi ära tunda, sest leiab, et kunstniku isik pole oluline. Veebileht Graffiti Kings on arvanud Zoozi nüüdisaja kümne huvitavama tänavakunstniku hulka.