Haapsalu metsatülil on mitu tahku ja osapoolt, igaühel oma arusaam, kuidas peaks endise Ridala valla territooriumi metsi raiuma või mitte raiuma. Ei hakka siinkohal arutama, kas mets on pühapaik või puidukasvandus, elukeskkonna säilimise garantii või dekoratiivne element puhkajatele ja turistidele. Sellised vastasseisud on kõikjal, aga Haapsalu metsatüli paistab enamikust neist erinevat.
Nimelt läksid siin vastakuti riik ja omavalitsus. Riigimetsa haldaja RMK võttis maha metsa, mille Ridala vald oli oma planeeringus kuulutanud säilitamist väärt rohealaks. Endine Ridala vallavanem ja praegune Haapsalu aselinnapea Helen Rammu kutsus kevadel kokku kõik huvigrupid, et teha raiepaikades ringsõit ja asjad selgeks rääkida.
Hakkas tunduma, et tegemist on arusaamatusega, info takerdumisega. RMK esindajad rääkisid, et kahjuks ei ole kõik planeeringud jõudnud internetti ja nii ei osata mõne koha puhul kahtlustadagi, et seal raiuda ei tohiks.
Keskkonnaameti esindajad, kes olid andnud RMK-le Valgevälja metsa raieloa, selgitasid, et luba väljastades olid nad sundseisus, sest Ridala oli jätnud võimaluse teha lageraiet erandkorras, aga erandkorra tähendus oli jäänud täpsustamata. Ametnikud tegid linnale ettepaneku kohandada sõnastust nii, et erandkorra võimalus kaoks. Siis oleks kõik selge.
RMK töötajad ütlesid, et neil pole selle vastu midagi – kui see on kogukonna soov, et ei raiuta, siis nemad saega metsa ei trügi.
Just sellepärast on RMK nüüdne vaie, et linn poleks tohtinud lageraievõimalust kaotada, üllatav. Kuidagi kahepalgeline, lubada näost näkku kokkusaamistel üht ja pärast ametlikes paberites see kõik unustada. Või on jälle tegemist kommunikatsiooniprobleemiga?
on üllatav, et Sukles vaidleb erakonnaga, siis riigiga, aga Haapsalu kommunaalinfra on allapoole igasugust arvestust, alates teedest ja lõpetades randade heakorraga.
Ja mida vastab Sukles selle jutu peale? “Mida te vingute? Rahvas ju toetas mind ja andis ka võimaluse, kui teile tundub, neid lollusi teha.”