Silt: RMK
1
Läänemaal on uus metsaülem
[caption id="attachment_422955" align="alignnone" width="1200"]
Lääne- ja Raplamaa metsaülem on senine Raplamaa metsaülem Margus Emberg. Foto: Siim Solman/Raplamaa Sõnumid[/caption]
Riigimetsa majandamise keskus (RMK) muutis aprillist senist metsaülemate süsteemi, mis tõi Läänemaale uue metsaülema ja peaks suurendama inimeste kaasamist metsaraiete planeerimisse.
Seni oli RMKs 18 metsaülemat, kelle haldusala jooksis enamasti mööda maakondlikke piire. Struktuurimuutusega jaotati metsaülemad kolme regiooni – edel, kirre, kagu – vahel, igas regioonis on kaks kuni neli metsaülemat, regiooni juht ja kaasamisspetsialist.
Läänemaa kuulub edelaregiooni ning Läänemaa ja Raplamaa metsaülemaks sai senine Raplamaa metsaülem Margus Emberg. Senine Lääne- ja Harjumaa metsaülem Jürgen Kusmin töötab nüüd RMK kinnisvaraosakonnas planeeringute spetsialistina.
Lääne- ja Raplamaa metsaülem on senine Raplamaa metsaülem Margus Emberg. Foto: Siim Solman/Raplamaa Sõnumid[/caption]
Riigimetsa majandamise keskus (RMK) muutis aprillist senist metsaülemate süsteemi, mis tõi Läänemaale uue metsaülema ja peaks suurendama inimeste kaasamist metsaraiete planeerimisse.
Seni oli RMKs 18 metsaülemat, kelle haldusala jooksis enamasti mööda maakondlikke piire. Struktuurimuutusega jaotati metsaülemad kolme regiooni – edel, kirre, kagu – vahel, igas regioonis on kaks kuni neli metsaülemat, regiooni juht ja kaasamisspetsialist.
Läänemaa kuulub edelaregiooni ning Läänemaa ja Raplamaa metsaülemaks sai senine Raplamaa metsaülem Margus Emberg. Senine Lääne- ja Harjumaa metsaülem Jürgen Kusmin töötab nüüd RMK kinnisvaraosakonnas planeeringute spetsialistina. 
Nõva puhkeala saab järgmisel aastal korda
[gallery ids="409584,409585,409586,409587,409588,409589,409590,409591,409592,409593,409594,409595,409596,409597,409598,409599,409600,409601,409602,409603"]
Fotod Heinrih Heintalu
Kuigi riigimetsa majandamise keskus (RMK) on suurema osa Nõva Metskonna puhkekoha ja Lepaaugu lõkkekoha rekonstrueerimistöödest lõpetanud, tehakse väiksemaid töid ka tuleval aastal.
„Esimene etapp lõppes selle aasta kevadel. Praegu on teine etapp ja tegelikult jääb meil siin veel ka tulevikus teha,” ütles RMK Lääne-Eesti piirkonna külastus juht Marju Pajumets. Tuleviku plaanides on näiteks Lepaaugu puhkeala randa viiva laudtee ehitus. Kokku on RMK Nõva puhkeala objektidesse investeerinud üle 330 000 euro.
Külastajate rohkus sunnib RMKd puhkekohti korrastama
[caption id="attachment_340999" align="alignnone" width="2000"]
Nõva puhkeala külastajate arv on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
RMK tahab Nõva kandis korda teha Lepaaugu lõkkekoha ja Metskonna puhkekoha.
RMK Lääne-Eesti piirkonna külastusala juht Marju Pajumets selgitas, et RMK kavandab piirkonna külastuskorraldusliku taristu arendamist. „Külastatavus on kasvanud ja probleemiks on muutnud parkimine, lõkete tegemine ja telkimine selleks mitte ette nähtud kohtades,“ ütles Pajumets. Lepaaugu piirkonda jäävad praegune Metskonna parkla ja puhkekoht ning Lepajõe parkla ja lõkkekoht, mis on aastatega muutunud üha populaarsemaks.
Nõva puhkeala külastajate arv on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
RMK tahab Nõva kandis korda teha Lepaaugu lõkkekoha ja Metskonna puhkekoha.
RMK Lääne-Eesti piirkonna külastusala juht Marju Pajumets selgitas, et RMK kavandab piirkonna külastuskorraldusliku taristu arendamist. „Külastatavus on kasvanud ja probleemiks on muutnud parkimine, lõkete tegemine ja telkimine selleks mitte ette nähtud kohtades,“ ütles Pajumets. Lepaaugu piirkonda jäävad praegune Metskonna parkla ja puhkekoht ning Lepajõe parkla ja lõkkekoht, mis on aastatega muutunud üha populaarsemaks. 
Maaomanik pani Saunja matkaraja kinni
[caption id="attachment_327757" align="alignnone" width="1152"]
Silma looduskaitseala parklas olevalt infotahvlilt saab teada, et õpperada on suletud. Andra Kirna[/caption]
Saunja õpperada viib läbi Haapsalu Linnahoolduse endise juhi Alo Lõpsi maa, Lõps taotles ametlikult raja sulgemist.
30. aprillil tegi Haapsalu ja Läänemaa Facebooki grupi liige Ada Peterson gruppi postituse, kus kirjeldas, kuidas ta tahtis minna Saunja linnuvaatlustorni juurde, kuid avastas rajalt eramaa sildi. Torni juurde jäigi tal minemata.
„Tegemist on minu koduga ja kui ei oleks probleeme tekkinud, siis poleks seda maad ka sulgenud. On olnud kõike: telkimist, pidusid, järelevalveta lõkkeid, rääkimata prügist,” kommenteeris Lõps postituse all.
Lääne Eluga Lõps loodusraja teemal rääkima ei soostunud, küll aga põhjendas ta Haapsalu ja Läänemaa Facebooki grupi postituse all raja sulgemist sellega, et matkarada oli tehtud omanikuga kooskõlastamata ning matkajad ei pidanud kinni elementaarsetest heakorra- ja tuleohutusnõuetest. „Siis ei jäänud muud üle, kui rada sulgeda,” kirjutas Lõps.
Silma looduskaitseala parklas olevalt infotahvlilt saab teada, et õpperada on suletud. Andra Kirna[/caption]
Saunja õpperada viib läbi Haapsalu Linnahoolduse endise juhi Alo Lõpsi maa, Lõps taotles ametlikult raja sulgemist.
30. aprillil tegi Haapsalu ja Läänemaa Facebooki grupi liige Ada Peterson gruppi postituse, kus kirjeldas, kuidas ta tahtis minna Saunja linnuvaatlustorni juurde, kuid avastas rajalt eramaa sildi. Torni juurde jäigi tal minemata.
„Tegemist on minu koduga ja kui ei oleks probleeme tekkinud, siis poleks seda maad ka sulgenud. On olnud kõike: telkimist, pidusid, järelevalveta lõkkeid, rääkimata prügist,” kommenteeris Lõps postituse all.
Lääne Eluga Lõps loodusraja teemal rääkima ei soostunud, küll aga põhjendas ta Haapsalu ja Läänemaa Facebooki grupi postituse all raja sulgemist sellega, et matkarada oli tehtud omanikuga kooskõlastamata ning matkajad ei pidanud kinni elementaarsetest heakorra- ja tuleohutusnõuetest. „Siis ei jäänud muud üle, kui rada sulgeda,” kirjutas Lõps.