Haapsalu aselinnapea Helen Rammu süüdistab riigimetsa majandamise keskust (RMK), et see võttis maha 4,5 hektarit metsa, kuigi planeeringu järgi tohtinuks seal lageraiet teha vaid erandkorras. „Riik ise kohustas omal ajal maavalitsusi ja omavalitsusi määrama väärtuslikud maastikud ja rohevõrgustiku alad. Eesmärk oli nende maastike ja looduslike koosluste kaitse,” ütles Rammu.
RMK peametsaülem Andres Sepp vastas Rammu etteheidetele, et roheline võrgustik ei keela iseenesest tavapärast metsa majandamist mitte kusagil vabariigis. “Arusaamatuks jääb Teie eeldus, et Haapsalu vallas peaks asjad käima teistmoodi,” kirjutas Sepp.
Lääne Elu avaldab kirja Helen Rammule täies mahus.
Lp Helen Rammu
Täname kirja eest, mis puudutab Haapsalu linna ümbruse metsade majandamist. Väidate, et riik on teinud Valgevälja metsades keelatud lageraiet, kuna see ala on Ridala valla üldplaneeringuga määratud väärtuslike maastike hulka ja rohevõrgustiku osaks, millel võib teha lageraiet vaid „äärmisel vajadusel“. Selgitame täiendavalt, et üldplaneeringute mõttes ei ole maakondliku rohelise võrgustiku eesmärgiks ulatusliku “rohelise pinna” kavandamine ja selle majandustegevusest väljajätmine, vaid eelkõige loodus- ja keskkonnakaitseliselt põhjendatuma ruumistruktuuri tagamine. Roheline võrgustik ei keela iseenesest tavapärast metsa majandamist mitte kusagil vabariigis (v.a. muidugi loodukaitsealade vastavates vööndites). Arusaamatuks jääb Teie eeldus, et Haapsalu vallas peaks asjad käima teistmoodi.
Kuidas tõlgendada aga lageraiet „äärmisel vajadusel“. Peame loomulikuks metsa, kui taastuva loodusvara kasutamist selle asemel, et asendada kõik puidust saadavad materjalid tehislike, mittetaastuvatest loodusvaradest tehtuga. Riigikogu saadikute poolt tehtud kokkuleppega (loe metsaseadusega) on lageraie vajadus määratletud raievanuste ja muude seaduses kirjeldatud piirangute kaudu. Ehk siis, raieid tehakse seal, kus see metsale (ja selle kasutajatele) antud hetkel kõige vajalikum on ja kus see meile meie tehnikaga ligipääsemiseks kõige sobilikum on. Leides kompromisse metsa vajaduste ja meie võimaluste vahel.
RMK on omalt poolt olnud alati valmis arutama metsade majandamise üle. Tavapäraseks peame suhtlemist otse RMK töötajatega aga pahatihti tundub otsustajatele, et ajakirjanduse kaudu alusetuid süüdistusi loopides oleks sõnal justkui rohkem kaalu. RMK metsaülemate kontaktid on vabalt veebist leitavad ja kõik küsimused, mis puudutavad meie riigimetsades tehtavat, saaksid nende kaudu vastatud, kui ainult küsitaks. Riigimetsades tehtut ja seda, kuidas planeeritakse raieid meie metsades on valmis 22. mai ringsõidul tutvustama meie Läänemaa metsaülem hr Tanel Ehrpais. Eeldame, et selle päeva lõpuks saavad kõik osapooled ühtmoodi aru seadusandlike aktide mõttest ja vajadusest meie taastuvaid ressursse kasutada.
Loodame edaspidisele konstruktiivsele koostööle.
Lugupidamisega Andres Sepp, RMK metsaosakond, peametsaülem
Siil tõi selgust, et eestimaa lagedamaks raiumine teeb raskeks meie ainsa võimaliku vastupanu vormi vaenuvägedele- sissisõja pidamise.
RMK on selle riik riigis süsteemi nimetus: tehakse, mis pähe tuleb ja mis tahetakse, põhjendades seda ühekülgse metsatöösturite retoorikaga. Mets ei ole ainult puit ja palk, mets on ökosüsteem – kui te selle ära lagastate, kulub 100 aastat enne kui uus tervik välja kujuneb. Mõttetu on sellist asutust edaspidi üleval pidada. Riigis tuleb igal juhul läbi viia põhjalik reform ja kõik riiigifirmad auditeerida – lõppude lõpuks on kõik riigis elavad inimesed selle riigi aluseks, mitte ei ole seda ministrid ja nende allasutused. Nad on vaid teenrid. Teenril pole mingit õigust võtta sõna rahva vara teemal. Rahvas peab reaalselt seda enda… Loe rohkem »
Alusetud süüdistused? Kindlasti mitte. Riik ei ole teinud keelatud lageraiet, RMK’st on jutt. Meetodid mida praegune RMK koosseis rakendab metsade majandamisel ei ole ei jätkusuutlikud ega loodus- ja kogukonnasõbralikud. “Roheline võrgustik” tõepoolest otseselt ei keela metsa majandamist, kuid see seab metsa majandajale, antud juhul RMK’le täiendavad kohustused, sealhulgas kohustuse tegutseda kooskõlas antud ala haldajaga. RMK esindaja hädakisa teemal et asja ei tohiks ajakirjanduses lahata on igati mõistetav: teeme vaikselt ära, ehk keegi ei märka. Vastupidi, just sellist diskussiooni on ajakirjanduses tarvis. Rääkigu mõlemad leerid oma suud puhtaks. Helen Rammule aga jõudu ja edu – see teema puudutab igat siin elavat… Loe rohkem »
Mõni plusspunk prouale ju ikkagi lisandus. Astub Karilaiu jälgedes – jooksuga toimetusse ja pasun huilgama.
Aiii kuidas RMK ütles. 😁😁
Haapsalu vald
Peab siis olema Haapsalu Auul kindlasti?
Siis jälle ei mõista seda Haapsalu valla omanik, sm. Sukles!