Silt: Helen Rammu

Reedel allkirjastasid Haapsalu volikogu liikmed kirja keskkonnaminister Rene Kokale, et Paralepa metsa kaitseala säilitataks ja laiendataks. Haapsalu aselinnapea Helen Rammu ütles, et ei oska veel öelda, kas kirja saatmisest on ka kasu, kuid loodab, et saab vähemalt vastuse, miks keskkonnaamet metsa riikliku kaitse alt välja soovib arvata ja kohaliku

Oktoobri lõpuks peab Haapsalu politseijaoskond endised piirivalvekordoni ruumid Haapsalus Bürgermeistri holmil vabastama ja Riigi Kinnisvara ASile (RKAS) üle andma. Neljapäeval-reedel kolis politseijaoskond oma viimased asjad kordoni hoonest ära. „Ega seal enam suurt midagi polnudki, ainult natuke mööblit,” ütles Haapsalu politseijaoskonna patrullitalituse juht Meelis Laurmann. Laurmann lisas, et suurem osa merepäästevarustusest on teistele politseijaoskondadele ja vabatahtlikele merepäästjatele jaotatud. Mis magusal kohal asuvast Kaluri 37 kinnistust edasi saab, on veel lahtine. Kinnistu haldaja, RKASi kommunikatsioonijuht Mariliis Sepper ütles, et praegu ei oska ta veel öelda ka seda, millal võiks otsus tulla. „Valikus on mõned variandid,” ütles Sepper. Te

[caption id="attachment_313903" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu aselinnapea Helen Rammu näitas suvel ajakirjanikele platsi, kus oli vana tööstushoone ja kuhu tuleb jalgpallihall. Arvo Tarmula[/caption] Haapsalu jalgpallihalli detailplaneeringu avalikul väljapanekul ja arutelul uusi ettepanekuid ei tehtud, mis tähendab, et detailplaneering ootab nüüd vaid volikogu kinnitust. Haapsalu aselinnapea Helen Rammu ütles detailplaneeringu avalikul arutelul, et linnavalitsus tahaks projekteerimishanke välja kuulutada lähiajal, mis omakorda tähendab, et uue aasta alguseks peaks halli projekt valmis olema. Ehitus võiks alata kevadel ja Rammu lootis, et tuleva aasta novembriks võiks väljakuosa valmis olla. Kunstmurukattega jalgpalliväljaku, halli vundamendi ja parkla ehitab Haapsalu linnavalitsus, halli katte ja konstruktsiooni hangib aga jalgpalliliit kõigile neljale ehitatavale jalgpallihallile korraga. „Loodan, et meil võimaldatakse halli katte värvivalikul kaasa rääkida ja kui seda võimaldatakse, siis kaasame kindlasti ka Uuemõisa kooli ja Reketi 5 elanikud,” ütes Rammu.

[caption id="attachment_312643" align="alignnone" width="1024"] Lageraie Paralepa metsas. Lemmi Kann[/caption] Haapsalu aselinnapea Helen Rammu soovib, et Paralepa mets oleks tervenisti kaitse all, keskkonnaamet soovib metsa riikliku kaitse alt välja arvata. Praegu on riikliku kaitse all vaid Paralepa kergliiklusteest mere poole jääv mets. Rammu nägemuses on Paralepa mets ühtlasi nii kaitsealune mets kui ka puhkemets, sarnane Nõva olukorraga – on puhkealasid ja piirangualasid. Kui praegu on metsas kaitse all 150 hektarit puistut, siis Rammu nägemuses on mets 300hektariline maastikukaitseala.

[caption id="attachment_309024" align="alignnone" width="2000"] Helen Rammu. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Haapsalu linnavalitsus võttis vastu Uuemõisa lossi kõrvale rajatava jalgpallihalli detailplaneeringu ja järgmise nädala lõpus pannakse see kõigile tutvumiseks ka välja. Jalgpallihalli detailplaneeringuga on muudetud linnale kuuluvate Lossi 4 ja Masti 7 kinnistute piire ning määratud jalgpallihalli ja parkla ehitustingimused. Rajatava halli kõrval asuva Reketi 5 maja elanikud on varem muretsenud sellepärast, et hall hakkab varjama nende vaadet ning halvendab elukeskkonda. Detailplaneeringu koostamise ajal tegid majaelanikud sinna ka mitmeid muudatusettepanekuid.

Keskkonnaamet valmistab ette Paralepa ja Pullapää metsa riikliku kaitseta jätmist, mis annab riigimetsa majandamise keskusele (RMK) rohelise tule seal metsa raiuma hakata. Osa Paralepa ja Pullapää metsast, kus asuvad linlaste ja turistide poolt armastatud terviserajad, kuulub linnale, suurem osa aga riigile ehk RMK-le. Tänavu kevadel oli Haapsalu aselinnapeal Helen Rammul telefonivestlus keskkonnaameti kaitse planeerimise spetsialisti Elle Puurmanniga. Viimane mainis, et linn peaks üldplaneeringut tehes arvestama sellega, et Paralepa ja Pullapää mets arvatakse kaitse alt välja.

[caption id="attachment_304206" align="alignnone" width="2000"] Rannarootsi keskuse taha viiv tee lõpeb praegu tupikuga, Haapsalu aselinnapea Helen Rammu sõnul võiks aga tulevikus just sealt minna Haapsalu ümbersõidutee. Arvo Tarmula[/caption] Kuigi Haapsalu ümbersõidutee joonistatakse jonnaka järjekindlusega linna uude üldplaneeringusse sisse, ei hakata seda suure tõenäosusega ehitama varem kui aastal 2050. Praegu on Haapsalu ümbersõidutee kolm võimalikku varianti kaardile maha märgitud kunagise Ridala valla üldplaneeringus. „Maanteeameti eelistuseks oli siis ümbersõidutee esimene variant, kuna ameti hinnangul on see majanduslikult kõige otstarbekam,“ selgitas Ridala endine vallavanem ja Haapsalu praegune aselinnapea Helen Rammu. See trass algab Herjava ristmiku juurest ja jõuab välja Kiltsi tee kurvini. Haapsalu linnavalitsus saatis eelmisel nädalal maanteeametile kirja küsimusega, kas maanteeamet soovib, et see koridor jäetaks Haapsalu uude üldplaneeringusse alles.

[caption id="attachment_303764" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu aselinnapea Helen Rammu sõnul on piinlik lugu, et koos taimedega ligi 10 000 eurot maksma läinud mõisapargi
esindus peenar on tihkelt umbrohtu täis kasvanud. Arvo Tarmula[/caption] Keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) toetusega rajatud esinduslik Uuemõisa mõisapark kiratseb, sest Haapsalu Linnahooldusel ei ole ressurssi niivõrd suure ja keeruka objekti haldamiseks. Uuemõisa mõisapargi rekonstrueerimise teine etapp, mis kestis 2017. aasta kevadest 2018. aasta suve alguseni, koosnes valdavalt tuhandete taimede istutamisest ja läks maksma 51 700 eurot. Pargi haljastus valmis ajal, mil Ridala vald ja Haapsalu linn ühinesid ning seni väljakujunenud protsessid tuli kõik ümber mängida. Selles suurematest ja väiksematest kildudest mosaiigis kukkus värskelt üles vuntsitud mõisapargi hooldamine kuhugi kahe tooli vahele. „Pargi haljastus on projekteeritud nii, et see vajab püsihooldust ja eeldati, et Haapsalu Linnahooldus hakkab sellega nüüd tegelema,” ütles Haapsalu linna keskkonnaspetsialist Ailar Ladva, kes enne omavalitsuste ühinemist oli Ridala abivallavanem. Töö hulk, millega linnaettevõte pidi hakkama saama, suurenes uues omavalitsuses oluliselt. „Aga mehitatust Linnahooldus juurde ju ei saanud,” lisas valdkonna eest vastutav Haapsalu aselinnapea Innar Mäesalu.

[caption id="attachment_303746" align="alignnone" width="2000"] Uuemõisa Reketi 5 elanik Anita Arst on üks neist, kelle vaate jalgpallihall ära rikub. Arvo Tarmula[/caption] Läinud nädalal said Uuemõisa planeeritava jalgpallihalli naabrid esimest korda linnavalitsuselt ja planeerijatelt otse küsida, kuidas hall nende elu edaspidi mõjutama hakkab. Linnavalitsuse saalis peetud avalikul planeeringu arutelul muretsesid halli kõrvale jääva Reketi 5 kortermaja elanikud kõige rohkem sellepärast, et mõisaparki kavandatav hoone hakkab nende vaadet varjama.  „Meie maja korterid on kõik ühepoolsed. Kolmel korteril on üks aken mõisa poole ja ülejäänud kolm kõik uksetehase poole,” ütles Reketi 5 elanik Enn Heinorg. Ta lisas, et eriti puudutab see talvist aega, kui puud on raagus ja hallil kate peal. „Olgu see kate nii pastelne kui tahes,” ütles Heinorg. Üks, kelle vaadet hall varjama hakkab, on Reketi 5 majas elav Anita Arst. Tema sõnul sarnaneb  mõisaparki jalgpallihalli ehitamine nõukogude ajaga, kui ideoloogilistel põhjustel ehitati mõisakompleksidesse kõikvõimalikke sobimatuid hooneid.