Silt: Helen Rammu

[gallery ids="374478,374479,374480"] Fotod: Urmas Lauri Haapsalu linn algatas detailplaneeringu Lihula maantee, Mulla ja Staadioni tänava vahelise 8,7 ha suuruse maa planeerimiseks. “Põhimõtteliselt soovib OÜ Haapsalu Linna Spordibaasid eraldi halli kergejõustiklastele. Aga see hall ei ole ainus, mis selle planeeringu teemaks on,” ütles Haapsalu aselinnapea Helen Rammu.

[caption id="attachment_365208" align="alignnone" width="1621"] Peagi kerkivad Kastani tänavale uued elamud. Foto: Google[/caption] Haapsalu linn tahab osta riigilt Kastani piirkonnas maad, et hakata seal elamuehitust arendama. „Hoonestamata kinnistutest pole linnale kasu,“ ütles Haapsalu aselinnapea Helen Rammu. Haapsalu soovib riigilt osta ligi neli hektarit maad, millest üks tükk asub Kastani 34 kortermaja kõrval ning teine Männi 18 ja 20 majade ning Alexela tankla vahel. Alale on välja mõõdetud krundid 20 väikeelamule ja neljale kortermajale, kuid kümne aasta jooksul pole riik nende arendamise vastu huvi üles näidanud.

[gallery ids="363375,363089,363371,363373,363095,363391,363091,363405,363093,363386,363097,363382,363384,363388,363393,363395,363399,363401,363403"] Urmas Lauri ja Scandium Kinnisvara fotod Haapsalu Krimmi holmi uued omanikud Scandium Kinnisvara ja Everaus Kinnisvara plaanivad poolsaare linnarahvale avada niipea kui ohtlikud hooned on lammutatud. Praegu lammutabki kinnisvarafirma poolsaarel ohtlike hooneid – kui see on tehtud on plaanis poolsaar rahvale avada. Praeguste plaanide järgi lõppeb lammutamine augustis. Kuigi poolsaar on aastaid aiaga suletud olnud, käib seal Scandium kinnisvara tegevjuhi Maido Lüiste sõnul palju inimesi. Koos Krimmi poolsaare avamisega on ettevõttel plaanis holmile viia ka kümme teisaldatavat klaasist moodulmaja, et soovijad neid ööbimiseks rentida saaksid. „Soovime sealseid vaateid avada,“ ütles Lüiste.

[caption id="attachment_360825" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu aselinnapea Helen Rammu sõnul tulevad Suure viigi poolse sadama asemele elamukrundid. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Ehkki Haapsalu linn pole veel riigiga Bürgermeistri holmil krunte vahetanud, on holmil heina niidetud, sõiduteelt on eemaldatud tõkkepuu ning algatamisel on poolsaare detailplaneering. Esialgu plaanis Haapsalu linnavalitsus Bürgermeistri holmi detailplaneeringu algatada juba sel reedel toimuval Haapsalu volikogu istungil. Kuna volikogu planeeringu- ja kommunaalkomisjon otsustas eelmisel nädalal eelnõu tagasi lükata, jättis linnavalitsus eelnõu volikogule esitamata. „See asi oli veel natukene toores,” põhjendas volikogu planeeringu- ja kommunaalkomisjoni esimees Lauri Väli eelnõu tagasilükkamist. Väli sõnul oli linnavalitsus saatnud detailplaneeringu algatamise alles kooskõlastusringile ja sellele võib tulla veel muudatusi. „Me ei tea, mis vastuseid sealt tulla võib. Mõistlik on ära oodata, siis muuta ja lõplik variant volikogu ette viia,” ütles Väli. Haapsalu aselinnapea Helen Rammu sõnul oli eelnõu tagasilükkamise põhjus see, et kõik ametkonnad, kelle kooskõlastust on detailplaneeringu muutmise algatamiseks vaja, ei jõudnud linnale vastata. Rammu sõnul tegutseb linn praegu plaaniga, et eelnõu jõuaks volikogu mai istungile.

[caption id="attachment_354896" align="alignnone" width="2000"] Heigo Õismaa tahab Kreutzwaldi tänava punasesse majja ehitada 16 korterit. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Omanikud tahavad ehitada aastaid tühjalt seisnud hoone Kreutzwaldi 11 kortermajaks. Mullu hoone omanikuks saanud OÜ H.L Partnerid juhatuse liikme Heigo Õismaa sõnul tuli ehitamise plaan sellest, et ta nägi iga päev suurt punast maja kahvatuna ja tühjana seismas. „Garaažikompleks ja suur punane maja on näotud,” ütles Õismaa. „Nüüd saab ühe koleda asja ilusaks. Ei ole üldse halb, kui sellise maja korda saab.” [caption id="attachment_354898" align="alignleft" width="300"] Kreutzwaldi 11 ei ole enam kaua sellise välimusega. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Plaanide järgi saab hoone puitlaudise ja senisest suuremad aknad, maja otstes olevad kahekorruselised osad plaanib omanik ehitada kolmekorruselisteks.

[caption id="attachment_354378" align="alignnone" width="911"] Teisele poole raudteetammi kavandatav Haapsalu tööstusala (märgistatud punasega).[/caption] Haapsalu linn plaanib rajada Kastani kortermajadest teisele poole raudteetammi Tööstuse tänavale 19 hektari suuruse tööstusala. Haapsalu aselinnapea Helen Rammu sõnul oli linnal seni tööstusala Uuemõisas, kuid seal on kõik krundid praeguseks ettevõtjatele müüdud. Nüüd on linnal tootmisalad otsa saanud, kuid huvi nende vastu on jätkuvalt. Näiteks on tootmisalade vastu huvi tundnud metalliettevõtted ja kruntide kohta uurinud kinnisvarafirmad. Kuigi ala asub elamurajooni vahetus läheduses, on see Rammu hinnangul tööstusalaks parim paik linnas, sest valdavalt on tuul alale linna poolt ja elanikke tööstusala segada ei tohiks.

[caption id="attachment_353959" align="alignnone" width="2000"] Helen Rammu. Foto: Andra Kirna[/caption] Haapsalu linnavolikogu andis reedel loa müüa kahel Haapsalu jäätmejaama kõrval asuval katastriüksusel hoonestusõiguse päikesejaama rajamiseks. Aselinnapea Helen Rammu sõnul on Haapsalu linnal Kiltsis neljast katastriüksusest koosnev kinnistu. Kahel neist katastriüksusest asub Läänemaa jäätmejaam, üks on suletud Läänemaa prügila ja neljas katastriüksus oli mõeldud jäätmejaama laiendamiseks. Laiendamisest aga Rammu sõnul asja ei saanud, sest omavalitsused valisid selle tee, et igaüks tegi oma jäätmejaama. „Seega seisab seal üks 1,25 ha suurune maaüksus kasutuseta,“ lisas Rammu. Teine vaba maatükk on 10,6 ha suurune Läänemaa suletud prügila.

[caption id="attachment_353453" align="alignnone" width="2000"] Presidendi endine suveresidents Paslepas on üks omal ajal kalda äärde ehitatud hoonetest, mis sulges ka kallasraja. Foto: Urmas Lauri[/caption] Neli riigikogu liiget esitasid novembri alguses seaduseelnõu, mis lubaks hooneid veele senisest lähemale ehitada. Eile saatis riigikogu nn randa ehitamise eelnõu prügikasti. Eelnõu esitajad soovisid praeguse, kuni 200 meetri kaugusele ulatuva ehituskeeluvööndi vähendamist mererandades 20 meetrini. Veekogude kallastel kehtiva ehituskeeluvööndi ligemale kümnekordset vähendamist plaaniva eelnõu üle läks teisipäeval riigikogus tuliseks vaidluseks, hääletamiseni ei jõutud. Eelnõu arutelu jätkus eile. EKRE ja sotsiaaldemokraatide ettepanek hääletada eelnõu menetlusest välja sai riigikoguliikmetelt piisava toetuse: eelnõu esimese lugemise tagasi lükkamise poolt oli 49 saadikut, vastu 16. Üks eelnõu algatajatest, Lääne-, Hiiu ja Saaremaalt riigikokku valitud Heiki Kranich (RE) rõhutas eelnõu tutvustades, et selle peamine eesmärk on anda randa ehitamise asjus otsustus ja vastutus kohalikele omavalitsustele. „Arvan, et see oli ülepeakaela tehtud otsus ja kiirustades tehtud asja ei tohiks vastu võtta. Samas ei tohiks seda teemat ka laualt ära võtta,” arutles Haapsalu aselinnapea Helen Rammu eile pärastlõunal, kui eelnõu arutelu riigikogus veel käis. „Minu arvates tuleks selline 20 meetri piirang siin, Läänemaal, isegi kõne alla, sest korduva üleujutuse ala ulatub meil kohati väga kaugele sisemaale,” lausus Rammu. Korduva üleujutuse ala, millest ehituskeeluvööndit arvestatakse, tähistab ühe meetri kõrgusjoont keskmisest merepinna tasemest.