Teemaks mõistagi üle kivide ja kändude käiv praamiliiklus, mille kohta on vallajuhtidel nii mõndagi öelda. Hiiumaa vallavolikogu esimees Aivar Viidiku sõnul ei ole valla eesmärk kindlasti ministrit kangutada, vaid ikkagi probleemid lahendada. «Kui riigil lasub kohustus nii praamiveo korralduse kui ka laevatee hoolduse osas, tuleb tal seda teha, sõltumata sellest, kes on parasjagu minister. See pole mitte poliitika, vaid riigi haldussuutlikkuse küsimus,» ütles ta.
Kohtumine kokku lepitud, leidis volikogu esimees oma postkastist ka ministri vastuse valla kahele varasemale pöördumisele. Muuseas sai esmaspäeval vastuse ka juba novembris ministrile saadetud, kuid seni tagasisideta ettepanek, et valda võiks rohkem kaasata lennu- ja laevaliikluse korraldamisel. Vallale saadetud kirjas kinnitas Simson, et süvendus-hooldustöödeks on olemas nii vajaminev raha ehk ligi 400 000 eurot kui vee erikasutusluba, kuid kalade kudemisaja tõttu ei saa enne 1. augustit süvendus-hooldustöid tegema hakata. Lisaks lubas ta, et töödeks on raha planeeritud ka 2020. ja 2022. aastaks.
Lahenduste leidmisel näitas esmaspäeval paindlikkust ka veeteede amet, mille pressiesindaja Priit Põiklik kinnitas, et kohe kui meri jäävabaks muutub, mõõdavad nad Rukki kanali uuesti üle. Ta avaldas lootust, et see saab toimuda aprillikuu jooksul. «Seejärel saab teada, mis on sügavused kanalis ja kuidas on lood valliga selle keskel,» selgitas ta. «Siis saab hinnata, kas enne süvendamist oleks mõtet kord teha ka traalimine. Enne mõõdistamist ei ole võimalik seda niikuinii öelda.»
Hiiumaa ja mandri vahelise laevatee murelaps ongi kitsas Rukki kanal – sinna pidevalt kogunev settevall ei lase praamidel rahus Hiiumaa ja mandri vahel liigelda. 60 meetri laiusesse kanalisse tekkinud vall eemaldati viimati 2016. aasta oktoobris, kui 42 000 eurot maksma läinud traalimise käigus siluti selle põhja ja eemaldati üksikuid kive.
