Undva ja Eesti vabariik
Eesti vabariigi väljakuulutamine on Kasemetsa sõnul otseselt Loode-Saaremaa rannikul asuva Undvaga seotud. Nimelt tähistas Mihkli kirik Kihelkonnal 1917. aastal oma nimepäeva [mihklipäeva, vana kalendri järgi 25. oktoobril 1917] ja sel puhul tehti igas peres õlut. Järgmise päeva hommikul olnud Undva patarei 12 meest, kes olnud ühes talus korteris, nii purjus, et ei teadnud ei maast ega ilmast. Tsaariarmee sõdurid ärganud hõike „guten Morgen” peale. Sakslased olnud vahepeal Undva küla all Tagalahel maabunud. Undvalt hakkasid sakslased tasapisi Kuivastu poole liikuma. Kui nad lõpuks Virtsus jala 23. veebruaril 1918 maha panid, just siis kuulutati Pärnus välja Eesti riik.
Undva lugu on seotud ka Molotovi–Ribbentropi pakti ja Eesti vabariigi lõpuga. 1939. aastal oli Eesti sunnitud sõlmima Nõukogude Liiduga baaside lepingu ning selle tõttu küüditati osa külarahvast mujale Eestisse.
„Terve poolsaar pidi lepingu kohaselt kinni minema, kuid käiku läks sellest plaanist siiski vaid vaid osa,” ütles Kasemets. Undva elanikest koliti Tuudi kanti päris mitu perekonda. „Näiteks Oolupid läksid algul Tuudile, pärast kolisid Sooväljale. Tuisud on ka Undva kandist. Hiiumaale läks ka paar peret.”
