Mullu tekkis äge arutelu gümnaasiumi lävendi üle: gümnaasiumisse pääseda olevat liiga lihtne, kasulikum olevat pakkuda kutseharidust. Gümnaasiumisse pääsemise sõel on Eestis juba praegu teiste riikidega võrreldes tihe. See tähendab, et osa inimkapitali võib jääda välja arendamata, mõistlikum on pakkuda ulatuslikku üld- ja kõrgharidust, kirjutas majandusteadlane Kaspar Oja Eesti Päevalehes.
Viimane suur töötasu-uuring 2014. aastast näitas, et kesk- ja kutseharidusega inimeste palgad on sarnased. Tööjõu-uuringu järgi pole vahet ka töötuses. Kutsekeskharidusega inimeste töötuse määr on samasugune kui keskharidusega töötajatel. Need, kes lõpetasid kutsekooli pärast gümnaasiumi, said esimesel aastal keskmiselt sama palju palka kui kohe pärast põhikooli kutsekeskhariduse omandanud inimesed, kes olid töötanud kuus aastat.
Haridustee piiramine võib halvendada sotsiaalset mobiilsust, sest võtab osalt noortelt võimaluse areneda.
Tööandjate praegused ootused töötajatele ei sobi tuleviku prognoosimiseks, sest need ülehindavad hääbuvate valdkondade tööjõuvajadust.
