Esimeses kvartalis kahanes statistikaameti andmetel Eesti majanduse maht (SKP) võrreldes aastatagusega 3,2% ja võrreldes eelmise kvartaliga sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeerituna 0,6%.
Arvestades seda, kui palju langesid esimeses kvartalis erinevad aktiivsusindeksid, oli 3,2% majanduslangus isegi üsna tagasihoidlik. Nii tööstuse toodanguindeks kui ka jaemüügiettevõtete käibe mahuindeks vähenesid samal ajal ligi 9%. Tegevusalade arvestuses on aga näha, et majanduskasvu panustas 1,6 protsendipunkti põllumajandussektor, mille lisandväärtus mullu ootamatult kahanes. Ilma põllumajandussektori kasvuta oleks SKP kahanenud esimeses kvartalis ligi 5%.
Suure osa tegevusalade lisandväärtus püsivhindades siiski kahanes ja see näitab, et majanduslangus on laiapõhjaline. Languses oli ka viimastel aastatel Eesti majandust vedanud info- ja sidesektori lisandväärtus. Kui mullu pidurdasid majandust kiirelt kasvanud energiahinnad ja Venemaa algatatud sõja survel muutunud tarneahelad, siis nüüdseks on tõenäoliselt suurenenud ka rahapoliitika roll, mis püüab piirata hinnakasvu. Varasemad analüüsid on näidanud, et rahapoliitika mõjutab Eestit lisaks tavapärasele sisenõudluse nõrgenemisele ka ekspordi kaudu – saame osa ka sellest, kui teiste riikide nõudlus kõrgemate intressimäärade tingimustes kannatab.
Vaatamata langusele iseloomustab Eesti majandust siiski endiselt tugev sisemaine hinnasurve, mis seab ohtu edasise kasvuvõime. Kui mullust hinnatõusu seostati peamiselt väliste teguritega, siis esimeses kvartalis kallinesid nii eksportkaubad kui ka sisetarbimine rohkem kui import. See näitabki, et hinnatõusu taga on nüüd peamiselt sisetegurid.
Energiasektor oli üks suuremaid SKP kasvu mõjutajaid. Langust sellel tegevusalal selgitab osaliselt energia kokkuhoid talvel, kuid üldine energia odavnemine mängib ka rolli. Energia odavnemine tähendab ühtlasi ka kohaliku energiasektori konkurentsivõime nõrgenemist, kuna põlevkivielektri tootmise kasumlikkus on seotud gaasi hinnaga. Esimeses kvartalis vähenesid Eestis elektritootmine ja eksport enam kui elektritarbimine.
Kuigi välisriikide prognoosid ootavad üldjoontes väliskeskkonna järkjärgulist tugevnemist ja see peaks aitama kasvule ka Eesti ekspordi, on ettevõtete ootused vähemalt lähikuude suhtes siiski pigem pessimistlikud. Arvestades seda, et tööstussektoris leidis kuises võrdluses suurim langus aset mullu suvel, võiksime näha majanduskasvu olulist paranemist aastavõrdluses kolmandas kvartalis juhul, kui majandust ei taba uued šokid.
Aga kuskohast siis need meeletud hinnatõusud tulid? Hr.ökonomist, poes ikka käite või?
Selle nimi on “vana rasv” aga seda ei jätku “trendi” jätkudes kauaks. Selle eest, et trend jätkuks, seisab juba uus valitsus hea- mis koosneb paraku ainult ekstremistidest.
Statistikaamet: Eesti majanduse langus oli esimeses kvartalis laiaulatuslik. Kuigi inflatsioon on aeglustumas, on hinnatõusu mõju majandusnäitajatele jätkuvalt suur. Negatiivselt panustasid SKP-sse nii maksulaekumine, kui ka lisandväärtuse vähenemine kõigis sektorites peale valitsemissektori. Tõusvad intressimäärad pärsivad ettevõtete arenguid.
Roosad prillid on ikka paljudel ees, eriti riigipalgalistel analüütikutel. Kui need trendid jätkuvad, siis lisanduv pankrotilaine, ettevõtete kinnipanemised jms tekitab töötuse ning olemegi otse põhjas, sest keskpankade rahanduspoliitika ja valitsuse fiskaalpoliitika ei tekita sünergiat ehk majanduskasvu allikaid ei ole näha ja ka valitsus ei loo selleks eeldusi, pigem takistab seda. Banaanivabariik ja muud ei midagi.