Kaspar Oja: majanduse seis oli esimeses kvartalis endiselt tugev

Lääne Elu

info@le.ee

Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja
Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja

Eesti majandus kasvas esimeses kvartalis aastatagusega võrreldes 4,3 ja neljanda kvartaliga 0,1 protsenti. Sõja mõju ei ole veel majanduskasvus näha, kuid see paistab selgelt välja nõudluse struktuuris. Varude suur kasv näitab, et inimesed ja ettevõtted valmistuvad tarneraskusteks.

Esimese kvartali andmed näitavad, et sõjast tingitud ebakindluse tõttu on ettevõtted soetanud varasemast enam varusid. Lisaks energiakaupadele on Eesti importinud Venemaalt näiteks metalle, puitu ja väetisi, mis tuleb asendada sarnaste toodetega mujalt. Varude soetamine annab lootust, et seni Venemaaga seotud tarneahelad õnnestub sujuvalt ümber kujundada ja tarnete asendamine pärsib ettevõtete tegevust kardetust vähem.

Suur varude muutus peegeldub teisalt impordis, mis vaatamata investeeringute vähenemisele esimese kvartalis kasvas küllaltki kiiresti. Väga kiiresti kasvas aasta alguses ka eratarbimine, mis ilmselt peegeldab osaliselt kaupade varumist juhuks, kui tarned halvenevad. Märtsis kasvas jaekaubandusettevõtete käive eriti kiiresti. Samas toetavad eratarbimist ka koroonaajal kogunenud säästude käikulaskmine ja sügisel välja makstud kogumispensioni raha kasutamine. Kiire tarbimise kasv näitab majanduse tugevust.

Majanduskasv jäi siiski oodatule alla. Tegevusalade lõikes vähenes lisandväärtus ootamatult palju energiasektoris ja mäetööstuses. Kasvanud energiahinnad suurendasid Eesti põlevkivisektori konkurentsivõimet ja ka tööstustoodangu toodangumaht neis valdkondades esimeses kvartalis kasvas. Ehitusmaht suurenes aastaga 14 protsenti, kuid ehitussektori lisandväärtus SKTs hoopis kahanes. Ka kaubanduse ligi 5protsendiline lisandväärtuse langus SKTs ei paista eratarbimise kiire kasvu taustal usutav. Seega on esimese kvartali statistikas omajagu vasturääkivusi, mis on omamoodi märk suurtest muutustest ja keerulistest aegadest.

Aasta edasist majanduskasvu kujundavad oluliselt tarneraskused. Lisaks halvenenud suhetele Venemaaga mõjutab tarneahelaid Hiina karm koroonapoliitika. Sellises olukorras võime näha majanduskasvu aeglustumise taustal kiiret hinnakasvu ja majanduse stimuleerimine eelarve kaudu ei tee olukorda paremaks.

8 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
tomm
3 kuud tagasi

Propagandistlik jutt, 2021 I kvartal möödus koroonapiirangutega, st võrdlusbaas pole pädev.

Imelik
3 kuud tagasi
Reply to  tomm

Kõige kurvem selle asja juures ongi, et meie valitsev partei ajab aastast aastasse majandusalal propagandistlikku poliitikat, millel ei ole reaalsusega mingit pistmist.
Ka praegu jahutakse laenurahast ja käibele võetud pensionirahast, kuigi tegelik põhjus on hoopis kõrgemad tootjahinnad, mis omakorda on enim mõjutatud energiadefitsiidist. Ja siis laiutatakse käsi- me ei saa midagi teha (ala, võtame vähem laenu ja vähendame esmatarbimist)??? W..T..F- küsin ma, kes selliseid nõrgamõistuslikke valib ja neid “majandusinimesteks” peab?

Siis
3 kuud tagasi

tuleb defitsiit defitsiitseks muuta ja seda eksportida!

Uskmatu-Toomas
3 kuud tagasi

Majandus aina kasvab ja kasvab ? Elukallidus suureneb,inflatsioon sööb säästud,kütuse ja toidu hinnad laes,väetisi pole,gaasi pole talveks varutud aga näe majandus see sindrinahk ainult kasvab.
Kas Eesti pank onngi üks majanduskasvu allikas või pigem muidusööjatest kõrvaltvaataja ?
Võiks öelda ka välja,kui suur peab majanduskasv olema,et meil tegelikkuses nälg algab ?

Ja sõja tõttu
3 kuud tagasi

on musta metalli hind kohutavalt langenud. Et isegi riigi raadio pidi metallivarastele välja ütlema. Ja kas tõesti ei suuda Eesti majandusime siin kohapeal ehitusele vajavat armatuurrauda toota. No siis tehku bartertehing: vanaraud neile armatuur meile. Mõjub ka ju “eskateele!” Kas mitte lähiaegadel ei olnud Eesti vanametalli ekspordis maailmas eririnnas koos Rauaroobertiga? Lühikese mäluga jorsid seal Eestipänkis. http://www.estonica.org/et/Majandus/Muutused_eesti_majanduses_1990_aastatel/V%C3%A4liskaubandus/

Hmm huvitav
3 kuud tagasi

Ammuilma suretati kõikvõimalikud konkurentsivõimelised välja. Ohtu nähes osteti üle ja lasti vaikselt pankrotti. Konkurent likvideeritud aastakümneteks. Seda võiks teada. Sarnane skeem nagu soome nokiaga tehti, maailma tipust mittemillekski

Vahi nalja
3 kuud tagasi

Äärmiselt kõrge hinnatõus koos toorme defitsiidi, tarneahelate väljalangemise ja kvalifitseeritud tööjõu puudumisega ning EL kõrgem inflatsioon Eestis (üle 20%) ei näita küll meie majanduse tugevust. On olemas väike vale, suur vale ja statistika ehk nn majandusanalüütikud kasutavad statistikat vastavalt oma soovidele ja maailmavaatele, kuivõrd kasv on vägisi tulnud otsese seoses hinnatõusudega ja inflatsiooniga. Tulevikus võiks LE oma kvaliteeti tõsta ja nõuda oma kirjutavatel analüütikutel teema sisse minekut ja statistika avamist, siis tekib ka selgus ja kao ära hämamine.

Tavaline ju
3 kuud tagasi
Reply to  Vahi nalja

See ongi ju propaganda ja Kaspar Oja üks valitseva partei klakööridest. Kui majandus nii heal järjel on, siis inimeste meeleolu seda küll ei kajasta.