Kaspar Oja: ekspordi kahanemine pidurdab majanduskasvu

Lääne Elu

info@le.ee

Kaspar Oja, Eesti Panga ökonomist
Kaspar Oja, Eesti Panga ökonomist

Statistikaameti andmetel kahanes mullu SKP 1,3%. Neljandas kvartalis langes majandus aastatagusega võrreldes 4,1%. Kuigi ka majapidamiste tarbimine oli neljandas kvartalis väiksem kui aasta varem, tulenes majanduslangus siiski eeskätt eksportivast sektorist. Kuigi majanduse seis on varasemast halvem, on see mineviku võrdluste põhjal siiski keskmises seisus ja varasem kõrge tase meenutaski pigem ülekuumenemist.

Ekspordi kahanemise taga on erinevad tegurid: kasvanud energiahinnad, halvenenud toorainete kättesaadavus, vähenenud nõudlus sihtturgudel jne. Majanduslangusele vaatamata on kiire hinnatõus hoidnud palgatõususurvet, mistõttu on tööjõu ühikukulu kiirelt kasvanud. Samas ei jää ka ettevõtete kasumite kasv sellele palju alla. See omakorda tähendab, et Eestis on tootmiskulu hoogsalt tõusnud, mis võib ohustada konkurentsivõimet ning tulevast majanduskasvu.

Tööstusettevõtete detailsemad andmed näitavad, et tööstussektoris on majandusele suurima mõjuga puidutööstuse ja sellega seotud harude langus. Ühest küljest on halvenenud puidu impordi võimalused, kuid teisest küljest on muutunud ka nõudlus sihtturgudel. Intressitõus pidurdab ehitussektori arengut ja samuti on vähenenud nõudlus teatud toodete järele, mis muutusid populaarsemaks just koroonaajal. Tööstusharusid vaadates näib veidi paremini minevat elektroonikatööstusega seotud harudel.

Langusele vaatamata on majanduse olukord äritsükli näitajate põhjal ajaloolise keskmise lähedal. Ettevõtete küsitluste põhjal oli tööjõupuudus firmadele veel mõne aja eest tõsiseks probleemiks, kuid see on taandunud mineviku keskmisele tasemele. Näiteks tööstusettevõtetest tajus 2021. aasta lõpus tööjõupuudust suurima probleemina 37% ettevõtetest, kuid teenindusettevõtetest vaid veerand. 2023. aasta alguseks oli see näitaja nii tööstus- kui ka teenindusettevõtetes keskmiselt 16%. Samuti olid 2021. aasta lõpus tööstusettevõtete tootmisvõimsus väga intensiivselt rakendatud, kuid praeguseks on ka see näitaja jõudnud pigem stabiilse kasvuaja tasemele. Teiste sõnadega on majanduskasv küll kokku tõmbunud, kuid varasem tase meenutaski pigem ülekuumenemist. Majanduse praegune seis on küll varasemast halvem, kuid minevikuga võrreldes pigem keskmine. Sellest annab tunnistust ka tööpuudus, mis püsis neljandas kvartalis tööjõu-uuringu andmetel veel küllaltki madal.

Neljanda kvartali majanduslangus oli Eesti Panga viimase prognoosiga heas kooskõlas, kuid prognoositust suurema languse aasta kokkuvõttes tingis see, et statistikaamet on korrigeerinud varasemate kvartalite SKPd väiksemaks. 2022. aasta SKPs oli ootamatu põllumajanduse ning mäetööstuse ligi 10%, energiasektori üle 20% ja metsamajanduse üle 40% langus. Need on harud, mille konkurentsivõime kasvas sõja tõttu muutunud hindade tingimustes ja pigem oleks võinud arvata, et neil harudel läheb kriisi ajal hästi. Võrdlemisi suure panuse majanduskasvu andis mullu majutus- ja toitlustussektor, mis taastus koroonakriisist.

Edasise majandusarengu sõlmküsimuseks on see, kui tugevalt hakkavad kasvu piirama võimalikud konkurentsiprobleemid eksportivas sektoris, mille põhjus on tootmise kallinemine. Seni on hinnatõusu peamine põhjus olnud energia kiire kallinemine, kuid energiahinnad on viimasel ajal siiski langenud ega saa olla enam hinnatõusu päästikuks. Tootmise kallinemine ja konkurentsivõime halvenemine sõltuvad seega järjest rohkem meie enda tegevusest. Kui 2022. aastal viis toormete kallinemine paljud hinnad Eestis kiiresti üles, siis peaksime nägema, et toormete odavnemine välisturgudel toob need hinnad nüüd ruttu alla. Konkurentidest püsivalt kõrgem hinnatase halvendab meie konkurentsivõimet.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
2 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
K.s
1 aasta tagasi

Majanduskasvu? Kõigepealt tuleks ikka langusest välja ronida…selleks aga vabaneda reformierakonnast…

Imelik
1 aasta tagasi

odav tootmine ei ole jätkusuutlik instrument eksportturgudel. Täpsustan- kui see on saavutatud odava tooraine ja tööjõu hinna arvelt.