Kaspar Oja: Eesti elektri hinnatõus on seletamatult suur

Lääne Elu

info@le.ee

Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja
Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja

Eurostati andmetel oli juunis Eesti elektri 129,6protsendiline hinnatõus Euroopa Liidu kiireim. Näiliselt selgitab kiiret hinnatõusu elektri samaaegne kallinemine Nord Pooli elektribörsil, ent kui võrrelda Eesti tarbijatele müüdud elektri hinna ajaloolist seost Nord Pooli hindadega, on Eesti elektri kallinemine seletamatult suur.

Detailsemate andmete võrdlus osutab teravale vastuolule Nord Pooli hindade ja tarbijahinnaindeksi vahel. Näiteks septembrist juunini kasvas Nord Pooli Eesti piirkonna hind 42 protsenti. Tarbijahinnaindeksi põhjal tõusis elektri hind tarbijatele sellest aga märksa enam: 69,8 protsenti.

Kui tarbijahinnaindeksi elektrikomponent oleks kooskõlas viimastel aastatel kehtinud seosega, oleks Eesti tarbijahindade hinnatõus olnud aprillist juunini sõltuvalt kuust 2,6-3,1 protsendipunkti madalam.

Minevikus on Nord Pooli hinna ja tarbijahinnaindeksis kajastuva tarbijatele müüdud elektrihinna vahel olnud väga tugev seos. Kuna seni pole tarbijahinnaindeksis arvesse võetud fikseeritud hinnaga elektrilepinguid, peakski seost Nord Pooli hinna ja tarbijahinna vahel väga hästi kirjeldama lineaarne võrrand.

Kõige olulisem tähelepanek on vaatlused alates aprillist. Börsihind oli selle aasta aprillis madalam kui mullu septembris, aga tarbijahind oli statistika põhjal sellest hoolimata aprillis 33 protsenti kõrgem. Võrreldes statistikas kajastunud hinda enne leevendusmeetmeid kehtinud seosega, oli aprillis elektrihind tarbijatele statistika põhjal aga lausa 50 protsenti kõrgem. Vahepeal toimus küll väike võrgutasude hinnatõus, kuid see ei selgita nii suurt elektri kallinemist majapidamistele. Võrgutasu tõusis märtsis võrreldes septembriga ligikaudu 3 protsenti ja juunis ligikaudu 10 protsenti.

Võrgutasu vähendamise perioodi puhul torkab silma veebruarikuu vaatlus. Kuigi Nord Pooli hind oli siis madalam kui oktoobris, oli tarbijahinna tase kõrgem. See ei tundu loogiline, sest mõlemal perioodil kehtis võrgutasu vähendamine. Veebruaris kehtis lisaks hinnalagi.

Elektrihinna mõõtmises on toimunud nihe alates mullu septembrist. Hinnatõusu leevendusmeetmed kahandasid elektrihinda, kuid paistab, et nende lõpuga kaasnes tarbijahinnastatistikas suurem hinnatõus, kui oli samade meetmete esialgne leevendav efekt.

Tarbijahinnaindeksis kajastatav elektrihind peaks olema kooskõlas tegelike hindadega, mida tarbijad maksavad, kuid praegu näib, et nii see ei ole.

Selle väite kontrollimiseks kasutasin ka teist andmeallikat: kogusin andmeid Eesti Pangast oma osakonna töötajate elektrihinna kohta alates septembrist 2021. Valim ei ole küll juhuvalim ja mitte kuigi suur, kuid see on eri tarbijagruppide osas esinduslik – valimis on eri tarbimisharjumusega inimesed. Arveid on nii paneelmajade korteritest kui ka äärelinna eramutest. On nii väga väikese elektritarbimisega kui ka elektriga kütvaid leibkondi. Elektrilepingu tüübi mõttes on valimis üks leibkond, kelle elektrileping oli üle kogu perioodi fikseeritud, ühel leibkonnal öeldi fikseeritud leping aastavahetusel üles ja üks leibkond fikseeris aastavahetusel elektrihinna. Kaasatud on kogu arve koos kõigi maksude ja teenustasudega.

Kuna valimis polnud kõik küsitletud veel juuni elektriarvet saanud, arvutasin valimi pealt hinnatõusu 2021. aasta septembrist 2022. aasta maini. Statistikaameti hinnangul kasvas elektri hind sel perioodil tarbijatele 53 protsenti. Tarbimismahuga kaalutud keskmine elektrihind tõusis valimis sel ajavahemikul aga vaid 13,2 protsenti. Terve vaatlusperioodi jooksul börsihinnaga lepingut kasutanud leibkondadel kasvas elektrihind mais võrreldes mullu septembriga keskmiselt 15,1 protsenti. Mineviku seos tarbijahinnaindeksi elektrikomponendi ja Nord Pooli hindade vahel ennustas sama perioodi hinnatõusuks 14,6 protsenti. Siinkohal tasub välja tuua, et elektrihinna tõus on arvutatud kogu arve põhjal. Tõenäoliselt on selliselt arvutatud elektri hind suurema sesoonsusega kui statistikaameti hinnang, sest väiksema tarbimisega kuudel on püsihinnaga komponendi (näiteks fikseeritud võrgutasu/teenustasu) osakaal arves suurem. See tähendab, et soojematel ja väiksema elektritarbimisega kuudel peaks siinkohal kasutatud lähenemine hinda pigem suuremaks hindama.

Kokkuvõttes näitab analüüs, et elektri tarbijahindade ja Nord Pooli hindade varasem seos ei selgita, miks on Eesti elektrihind tarbijatele nii palju kasvanud. Eesti Panga töötajate elektriarvete valimi põhjal on hinnatõus pigem kooskõlas sellega, millele osutab varasem statistiline seos Nord Pooli hindade ja tarbijahinnaindeksi elektrikomponendi vahel. See viitab võimalusele, et tarbijahindade kasv on elektri osas üle hinnatud. Kui elektri hinnatõus oleks selline, nagu osutab kõnealune seos, oleks Eesti inflatsioon veidi madalam, kuid siiski 20 protsendi lähedal.

See tähendab, et kogu suurt inflatsiooni siin vaadeldud teguri „süüks” kindlasti panna ei saa. Samas on selle teguri võimalik ligi kolmeprotsendipunktine kogumõju piisavalt suur, et moonutada märkimisväärselt rahvamajanduse statistikat ning reaalseid kasvumäärasid, mis ongi Eesti arengutaset arvestades harilikult sarnases suurusjärgus. Elektri inflatsiooni võimalik ülehindamine vajaks suuremat tähelepanu.

9 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Nimi (kohustuslik)
4 kuud tagasi

Aga oleme ikkagi Euroopa Liidus esikohal! Niiiii toe juuuu!

rööv-oravad
4 kuud tagasi

Meie Reformierakondlik süvariik müüb meile Eesti odavat elektrit börsi kaudu röövelliku hinnaga…aga nemad ju ‘hoolivad’ rahvast!

lisaks
4 kuud tagasi
Reply to  rööv-oravad

Lisaks pressivad meid EU esiaferistid. Eesti ise ei tohi põlevkivist elektrit toota aga vene mõrtsukatelt võib küll sama “mitte rohelist” kümneid korda kallimalt osta ja ei mingit rohemuret? No ja meie oravad muidugi nõus sellega, peaasi, et kõrgetel ametnikel rahavood jätkuvad.

mustronk
4 kuud tagasi

Rahvast peteti lubades börsi tunni põhist hinda aga pole ju ülevaadet kas on kasu olnud, et jälgin tunni hinda ja kohandan oma tarbimist sellele. Elektri müüja kirjutab arvele kuu keskmise kilowati hinna ja maksa. Kus on lahendus nägemaks kui palju mis summas ma olen tarbinud mingil hetkel?

Nimi (vabatahtlik)
4 kuud tagasi
Reply to  mustronk

Ära räägi rahva nimel, kui ise rumal oled ja nii lolli lepingu sõlmid!

Uskmatu-Toomas
4 kuud tagasi

Loe ja imesta ! Kas tõesti meie Eesti Panga kõrgepalgaline ametnik ?

imelik
4 kuud tagasi

see põhjamaade el. börs pidi oma norra hüdroenergia ja põhjamaade aatomi -ja tuuleenergiaga tooma meile õnne õuele, aga juhtunud on ikka nagu alati , keegi paneb pappi karmanisse nii et need ägavad, aga rahvas vaesub veelgi enam

Tüüpiline soust
4 kuud tagasi

Eesti Panga ökonomist ja presidendi majandusnõunik ei tea kõrge elektrihinna põhjuseid…… mida need kõrge palgaga maksumaksja turjal parasiteerivad tegelased siis üldse oskavad, kui nad oma tööd ei ole suutelised tegema?

spekulant
4 kuud tagasi

selle mula saab lühidalt kokku võtta, vot kus uudis