Suur trumm ootab ikka veel oma saatust. Foto: Merilin Kaustel-Lehemets
Majandus- ja taristuminister Kadri Simson allkirjastas neljapäeval kohalike teede investeeringutoetuse määruse, mille alusel eraldatakse omavalitsustele kahe aasta jooksul 15 miljonit eurot. Haapsalu linn loodab toetust saada transiitteeks oleva Tallinna mnt remondiks.
Juba selle aasta alguses käisid Haapsalu linnapea Urmas Sukles ja aselinnapea Peeter Vikman käisid Simsoni jutul, et leida lahendust peremehetuks osutunud ja laguneva Lihula maantee viadukti loole- Samuti oli Suklese ja Vikmani sõnumiks Simsonile see, et linn ei peaks oma kulu ja kirjadega remontima Tallinna maanteed, Jaama tänavat ja pärast Ridala ühinemist ka Kiltsi teed, mis on ühendavaks lüliks kahe riigitee vahel, mis on omakorda transiitteeks Tallinnast Rohuküla sadamasse.
“Minu hinnangul on selge, et kui omavalitsuse teed kurnatakse neid läbivate raskeveokite liikumise tõttu, peab riik leidma võimaluse omavalitsusi toetada. Transiitteede programm annab kohalikele omavalitsustele uue võimaluse abi vajavad teed korda teha ning samal ajal elavdada ka piirkondlikku ettevõtlust. Võimalus toetuse saamiseks on kõikidel omavalitsustel üle kogu Eesti ning loodan, et omavalitsused kasutavad seesugust võimalust,” ütles majandus- ja taristuminister Kadri Simson pressiteate vahendusel.
Transiitteede programmi eesmärk on toetada omavalitsusi, kelle teede lõikudel esineb täiendav olulise mõjuga liikluskoormus lisaks kohalikule liiklusele. Haapsalu puhul lisandub täiendav liikluskoormus Rohuküla sadama tõttu.
Aselinnapea Peeter Vikman ütles Lääne Elule, et veel täna saadetakse minister Simsonile kinnitav kiri selle kohta, et Haapsalu soovib kindlasti riigi toetust. Pärast seda hakatakse ametlikku taotlust koostama.
„Ilmselt on kõige tõenäolisem toetust saada Tallinna maantee jaoks. Meil on selleks ka projekt olemas,“ ütles Vikman. Võimalikust summast rääkides jäi Vikman skeptiliseks, märkides et 15 miljonit eurot kogu Eesti peale ei ole paraku palju ega piisav. „Meil oleks vaja umbes miljonit, aga arvatavasti läheb 10 miljonit sellest summast pealinna teedele ja meil on lootus saada paarsadatuhat. See tähendab, et saaksime teed remontida jupi kaupa,“ selgitas aselinnapea.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik Mihkel Loide hajutas Vikmani kartusi ja kinnitas, et Tallinn ei saa kindlasti lõviosa toetusest endale, kuna kehtib 1 miljoni euro suurune piirang.
“Kõik esitatud projektid läbivad hindamise ja kui projekt saab piisavalt punkte, tuleb ka vastavalt projektile vajalik rahastus,” kinnitas Loide.
Lihula maantee viadukt jääb Vikmani sõnul aga endiselt ootele, sest tegemist on tugimaanteega.
Veebruaris ütles Simson Lääne Elule, et Lihula maantee viadukt on Haapsalu objektidest kõige tõsisem. „See on halvas seisukorras ja puudub kindlus, milline on hetkel silla tegelik kandevõime,“ märkis minister.
„Ma arvan isiklikult, et nii suurte objektide puhul peavad omavalitsus ja riik kindlasti tegema koostööd, kuna linnale on viadukti uuendamine siiski raske koorem. Seetõttu palusin ka linnajuhtidel saata ministeeriumisse täpsemad materjalid, et leida probleemile lahendus,“ selgitas Simson Lääne Elule.
Simson ütles toona Vikmanile, et Lihula maantee viadukti näol on tegemist täiesti unikaalse juhtumiga, mille taolist pole Eestis tema teada ette tulnud – riigi maantee kohal olev suur viadukt, mis ei kuulu mitte kellelegi.
MKMi investeeringutoetust on võimalik saada tee seisukorra parandamiseks, mille alla kuulub näiteks pindamine, tolmuvaba katte ehitamine, kruusatee rekonstrueerimine, tee rekonstrueerimine, ristmiku ümberehitamine ning muud ehitusseadustikuga reguleeritud ehitustegevused.
Toetuse saamiseks peab kohalik omavalitsus esitama taotluse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile hindamiseks. Transiittee toetuse piirmäär ühele projektile on 1 miljon eurot ja ettevõtlusega seotud tee toetuse piirmäär ühele projektile on 100 000 eurot.
Jõudu tööle ja pikem samm. Samuti kaaluge Kiltsist Rohukülla kergliiklustee pikenduse lõpuni väljaehitamist Rohukülani. See 1 km on nagu ratturite narrimine.
Simson ütles toona Vikmanile, et Lihula maantee viadukti näol on tegemist täiesti unikaalse juhtumiga, mille taolist pole Eestis tema teada ette tulnud – riigi maantee kohal olev suur viadukt, mis ei kuulu mitte kellelegi.
Väga huvitav, millise riigi maantee kohal asub Lihula maantee viadukt? Eile sealt üle sõites ma küll mingit maanteed ei märganud, aga mine tea, äkki täna ehitati?