Kümme minutit pärast toimumist registreerisid kolm Eesti põhijaama selgelt Põhja-Korea tuumakatsetuse.
Kollane joon näitab Matsalu seismojaama registreeritud lainet.
Allikas: Eesti Geoloogiakeskus
Põhja-Korea 3. septembril korraldatud tuumapommiplahvatuse registreerisid ka Eesti seismojaamad, sh Matsalu jaam.
Eesti juhtiva seismoloogi Heidi Soosalu sõnul oli Põhja-Korea pommikatsetuse signaal nii suur, et see oli selgelt näha kõigis Eesti seismojaamades.
Plahvatuse magnituud oli U.S. Geologic Survey andmetel 6,3, Norra uuringuinstituudi Norsar andmetel 5,8. Eesti seismojaamad salvestasid sündmuse umbes 10 minutit pärast toimumist.
Heidi Soosalu selgitas, et signaali välimust analüüsides on võimalik selgitada, kas tegu oli tuumakatsetuse või loodusliku maavärinaga. Seismoloogid on välja töötanud vastava metoodika külma sõja ajast, et ükski riik ei saaks väita, justkui oleks nende pommikatsetus õige maavärin.
Maailma seismoloogilised organisatsioonid on ühisel arvamusel, et 3. septembril oli tegemist plahvatusega. Teine plahvatust kinnitav fakt on sündmuse lokaliseerimine alale, kus Põhja-Korea oma tuumapomme katsetab.
Ka on maailmas tavaks, et uuringuasutused küsitlevad inimesi seismiliste sündmuste puhul – igaüks võib veebis täita ankeedi oma tähelduste kohta, mille põhjal koostatakse kaardimaterjali.
“Vaatasin vastavat kaarti Põhja-Korea tuumapommi puhul,” rääkis Heidi Soosalu. “Muidugi ei laeku ühtegi vaatlust Põhja-Korea alalt, kuna sealsetel elanikel puudub pääs internetti. Aga kaardilt on näha, et Hiinast ja Kamtšatkast on edastatud mõningaid vaatlusi – et nõrgalt oli tunda (tugevusskaalal I-XII arv IV), mis tähendab kerget vappumist.”
Põhja-Korea korraldas järjekordse tuumapommikatsetuse 3. septembril kl 03:30 maailmaaja järgi.
Eesti kolm seismoloogilist põhijaama paiknevad Arbaveres, Vasulas ja Matsalus.
Kas või õhku laasda
Tuleb põhja korea suhtes miski ette võtta