Andrus Karnau
Lääne Elu peatoimetaja
Liiga lihtne oleks tõlgendada Savisaare valimisliitu Ratase nõrkusena, mis võtab temalt nii peaministri tooli kui ka erakonna esimehe koha. See võib nii paista, kui Savisaare nimekiri meelitab Tallinnas oktoobrikuistel valimistel enda taha 40 protsenti Keskerakonna toetajaist. Tõsi on ka see, et kui riigikogu liige Olga Ivanova enam valitsusliitu ei toeta, nõrgestab see koalitsiooni positsioone, sest hääli pole neil riigikogus ülearu palju.
Kuna esikohale tõusevad emotsioonid, paljuski Keskerakonna poliitiliste konkurentide õhutatud kriitika, kipub tähelepanuta jääma, et esimest korda pärast Keskerakonna asutamist läheb partei valimistele Savisaareta. Rahvarindest välja kasvanud Keskerakonna asutaja Edgar Savisaar ei jää mitte lihtsalt valimistelt kõrvale, vaid kandideerib oma senise kodupartei vastu.
Keskerakonna esimees Jüri Ratas on lühikese ajaga saanud Savisaarest ja tema poliitilisest taagast peaaegu vabaks. Savisaarest vabanemine oli aga Ratase ja tema võitluskaaslaste Kadri Simsoni ja Mailis Repsi eesmärk. Mä- letatavasti suutis Savisaar Keskerakona juhina sättida asjad nii, et partei oleks Tallinnas võimul, ta organiseeris endale kohalikel valimistel üha suuremaid häälesaake, viimati ligi 40 000 toetussedelit Lasnamäel, ka parlamendivalimistel oli Keskerakond tugev. Aga valitsuspoliitika mõõtkavas oli Savisaar tõmmanud endale peale nähtamatuks tegeva vaiba. Kuigi fraktsioon oli riigikogus kaalukas, ei pääsenud keskerakondlased valitsusse. See oli paradoksaalne, et keskerakondlased olid Toompeale saanud eeskätt Savisaare isiku populaarsuse ja tema geniaalse kombineerimise tõttu valimiskampaania eel ja ajal, aga valitsusse pääsust jäid nad ilma taas Savisaare pärast. Ei tahtnud ju keegi teha koostööd poliitikuga keda kahtlustati Venemaalt raha küsimises ja Šveitsi fondi kaudu ebaausate rahasüstide saamises. Savisaar oli oma erakonnakaaslastele ühtaegu nii ülendaja kui ka alandaja.
Nüüd on Keskerakond Savisaarest vaba. Savisaarest vabanemine tähendab, et enam pole vaja anda seletusi, miks on Keskerakond NATO liikmesuse või Euroopa Liiduga liitumise vastu. Pole vaja taluda altkulmu põrnitsemist teemal, kuidas selle Vladimir Jakuninilt küsitud rahaga on. Pole vaja tunda häbi penoplastist nuku või munitsipaalpolitsei pärast. Esimene oli mäletatavasti nürimeelsete valimiskampaania võtete kvintessents ja teine põhjendamatu vastandumine riigistruktuuridega. Mitte et mupo ametnikke vaja poleks Tallinna-suuruses linnas, vaid probleem oli selles, et Savisaar suutis neist teha riigivastalise topeltstruktuuri võrdkuju. Kui pole Savisaart, võib bussijäneseid püüda ja parkimistrahve teha ega pea kartma, et see tegevus näib kuidagi vastandumisena valitsusele ja riigile. Tõsi, Keskerakonna juhid on otsustanud jätta Savisaar formaalselt partei liikmeks, kuni ta ise välja astub.
Savisaar saab Keskerakonnalt palka naeruvääristava tiitliga ajaloonõuniku ametikoha eest ja ilmselt maksab partei ka tema advokaatide eest, aga Savisaar ei ole enam oktoobris kohalikel valimistel Keskerakonna nimekirjas. Ratas on oma elu suurima ülesandega hakkama saanud. Ta on esmalt võtnud Savisaarelt erakonna esimehe positsiooni ja nüüd ka koha valimisnimekirjas.
Kui mõelda, siis Tallinna valimisnimekiri, mille esikohal oleks olnud Savisaar, tühistanuks kõik Ratase-Simsoni-Repsi lubadused ja mõistaandmised selle kohta, et Keskerakond on muutumas ja valmis muutuma. Inimene, eriti veel poliitik kehastab väärtusi. Kuidas seletada valijale, et korruptsioonikuritegudes kohtu alla antud linnapea on endiselt partei valimisnimekirjas aukohal? Kas see tähendab, et peaminister kiidab tema väidetavad teod heaks? Ratas ei pea nüüd vabandama enam Savisaare protsessi pärast. Või õigupoolest peab, sest ka Keskerakond on kohtu all, aga tal on mugav viidata, et see kõik juhtus Savisaare juhtimise all.
Kui kohalikel valmistel läheb nii, nagu uuringufirma Kantar Emor ennustab, siis Savisaare nimekiri on võimeline võtma enam kui poole Keskerakonna toetusest Tallinnas. Uuringu järgi kukuks keskpartei 44 protsendilt 21-le. See oleks häbistav kaotus, aga ikkagi ka võit, sest sama uuringu järgi on Keskerakond selliselgi juhul suurima toetusega erakond. Ma ei usu, et kaduvad 23 protsenti lähevad automaatselt Savisaare valimisliidule.
Savisaare valimisliidus on praegu Savisaar ja Ivanova. Võib-olla liitub ka endine linnapea Jüri Mõis koos ärimeeste Mart Luige ja Urmas Sõõrumaaga, aga selgi juhul ei ole neil kaheksat tugevat kandidaati. Tallinnas on kaheksa ringkonda, kus Keskerakonnal on igas tugev kandidaat, Savisaarel aga oleks pakkuda kakskolm nime. Nii et Taavi Aas saab 15. oktoobril ka ametlikult linnapeaks. Võib-olla peaks ta selleks minema koostööle teiste erakondadega, aga linnapeaks saab ta igal juhul. Kuhu jääb Savisaar? Kuhugi volikogu ääretoolile ootama, kas jõustub kohtuotsus enne nelja-aastase valimisperioodi lõppu või mitte.
Ei usaldagi !
On kuidagi imelik kuulata mingitet Savisaare nimekirjadet.Kui inimene kohtus pole võimeline tervise ädatega võimeline vastust andma oma tegevuse üle. Siis küsimus rahvale: Kuida ta siis on võimeline valimistel osalema ja kui saaks valitud!! Kuida taa täidaks oma kui rahva esindaja ülesandeid? Kas need Keserakonna asja ei tundu inimestele imelikud ja vastuolulised? Kuida sellisei erakondasi usaldada?