Avakülg Tags Jüri Ratas

Silt: Jüri Ratas

Reportaaž: valitsuse istung – punased särgid, kaabu ja värvipurk

[caption id="attachment_284826" align="aligncenter" width="2000"] Põgari palvemaja perenaise Aime Karu sõnul teinud Mart Laar 15 aastat tagasi palvemajale sümboolse kingituse - purgi värvi. Foto: Urmas Lauri[/caption] Neljapäeval, 26. septembril pidas Jüri Ratase valitsus väljasõiduistungi Läänemaal Põgari palvemajas. Sama päeva hommikul 75 aastat tagasi jõudis sealsamas palvemajas oma viimase istungi pidanud Otto Tiefi valitsuse riigisekretär Helmut Maandi Liialaiule. Maandi oli ainus, kes toonasest valitsusest vabasse maailma pääses. 26. septembril 1944 oli Põgari külas juba punavägi sees ja raudne eesriie sulgunud. Ministreid on 75 aastat hiljem kohal kümme – üks vähem kui 1944. aastal ja karge sügishommik on täiesti teistsugune. Aga ka mitte päris ilma draamata. Kell on 9.48, kui Lääne Elu Põgari palvemaja poole teele asub. Mõni kilomeeter sõidetud, hakkab kahel pool tee ääres silma plakat „Väärime turvalisust” ja kaks tokkide otsa pistetud erkpunast särki kirjaga „Kergliiklustee” – Parila elanikud loodavad sellega pälvida sealt mõnekümne minuti pärast mööda sõitvate ministrite tähelepanu. „See on meie viimane võimalus. Kui neil ninad nutitelefonides on, siis läheb see tühja,” ütleb meeleavalduse eestvedaja Kairo Raudkats. ---- Fotod: Urmas Lauri [gallery ids="284510,284511,284512,284513,284514,284515,284516,284517,284518,284519,284520,284521,284522,284523,284524,284525,284526,284527,284528,284529,284530,284531,284533,284534,284535,284536,284537,284538,284539,284540,284541,284542,284543,284544,284545,284546,284547,284548,284549,284550,284551,284552,284553,284554,284555,284556,284557,284558,284559,284560,284561,284562,284563,284564,284565,284579,284580,284581,284582,284583,284584,284585,284586,284587,284588,284589,284590,284591,284592,284593,284594,284595,284596,284597,284598,284599,284600,284601,284602,284603,284825"]

Galerii: Peaminister tuli paadipõgenikke meenutama

[caption id="attachment_283903" align="alignnone" width="1152"] See teater lõpetas mälestusürituse Rannaroosti muuseumis teatraliseeritud etendusega. Foto Arvo Tarmula[/caption] Rannarootsi muuseumi ette paadipõgenike mälestusmärgile jäid põlema kümned mälestusküünlad, kui eile õhtupoolikul meenutati seal 75 aastat tagasi toimunud suurt põgenemist. Küünla asetas mälestusmärgile ka peaminister Jüri Ratas ning Rootsi ja Soome suursaadikud. „Tulge, viimane paat läheb,” hõikas vanamoodsais rõivis ja suurrätiga naine kõigile, kes olid mälestushetkelekogunenud. Rannarootsi muuseumi kai äärest läkski paat – osa inimesi mahtus peale, osa aga mitte ja nemad jäid kaldalt järele lehvitama. „Täitsa pisara võttis silma,” tunnistas ajaloolane Juta Holst pärast See teatri väikest lavastust. Üks, kes 1944. aasta sügisel koos perega Haapsalu Uus-Sadamas viimast põgenikelaeva ootas, oli toona 10aastane Sviby tüdruk Ingrid Tõnts. „Seal oli päris palju inimesi ja me ootasime mitu päeva, aga paati ei tulnudki,” lisas ta. Selle asemel ootas tema peret viis aastat hiljem küüditamine, kust kõik õnneks elu ja tervisega tagasi tulid. [gallery ids="283853,283854,283855,283856,283857,283858,283859,283860,283861,283862,283863,283864,283865,283866,283867,283868,283869,283870,283871,283872,283873,283874,283875,283876,283877,283878,283879,283880,283881,283882,283883,283884,283885,283886,283887,283888,283889,283890,283891,283892,283893,283894,283895,283896,283897,283898,283899,283900,283901,283902,283903,283904,283905,283906,283907,283908,283909,283910,283911,283912,283913,283914,283915,283916,283917,283918,283919,283920,283921,283922,283923,283924,283925"]

Jüri Ratas: valitsus püsib, kuni riigikogus on ülekaal

Teisipäeval Osmussaarel käinud peaminister Jüri Ratas ütles, et saare loodusest ja inimestest jäid head muljed. Olete käinud enamikul Eesti väikesaartel. Kas väikesaarte inimeste mured on sarnased ja või on ka erinevat? See oleneb palju sellest, kuidas kogukonnad on ajalooliselt välja kujunenud, aga suuresti on mured seotud transpordi, infrastruktuuri ja jäätmetega. Transpordilahendused on väga erinevad. Abrukal või Pranglil on näiteks regulaarne laevaühendus, paljudes kohtades aga ei ole. Meri on vahel ja mere puhul pole nii, et alati lähed – kõik sõltub ilmast. Kas kuulsite Osmussaarel ka midagi sellist, millest varem pole räägitud?