Neeme Suure esimest maavanema-perioodi jäid meenutama kaks suurt projekti, mis kumbki valmis ei saanud – Läänemaa värav maakonna piirile Ristile ja riigimaja. Kuus aastat on läinud ja tänavu Läänemaa väravast enam ei räägita (pidi tulema selline uhke teeninduskompleks-galerii üle Tallinna–Haapsalu maantee, mis ahvatleks autojuhte kinni pidama ja sinna raha jätma). Riigimaja ideele on valitsus aga hinge uuesti sisse puhunud ja nüüd käivad ametnikud maakonnakeskustes hindamas, millist maja kuhugi ehitada. Paradoksaalne on seejuures, et riigimaja kontseptsiooni väljamõtleja ise ei peagi enam riigimaja Haapsalus tingimata vajalikuks.
Mis on riigimaja? Kui praegu on riigiasutused mööda Haapsalut laiali pillutatud, siis riigimaja tooks need kõik kokku, oleks nende ühine büroo- ja teeninduskeskkond.
Kas seda on Läänemaale vaja? Klientide poolt vaadates ilmselt mitte nii väga. Sama jutt, mida räägiti enne valdade liitmist: kui paljukest lihtinimesel ikka ametnike juures käimist on?
Naljakas on ka mõelda, et Haapsalu-suguses väikeses linnas on asutused üksteisest liiga kaugel. Jalgrattaga sõidab selle linna ühest servast teise veerand tunniga. Pealegi on asutused juba mõnel määral koondunud. Näiteks Jaama tänaval on mitu asutust lähestikku.
Tõsi on aga, et Läänemaa ametkonnad ja ametipinnad ei klapi omavahel. Mõni maja on nii kehvas seisus, et seal on asutust pidada liiga kulukas ja piinarikas. On maju, mis on praegu seal asuvaile asutustele liiga suured, samal ajal aga liiga väikesed, et sinna mõni teine asutus juurde kolida. Nii et eelkõige oleks riigimaja vaja Haapsalus töötavate ametnike töötingimuste parandamiseks.
Linnarahvas ja linnajuhid peaks aga jälgima, et riik ei planeeriks kuhugi tühermaale kolossi, mis oleks kallis ja lõhuks linna toimimisloogikat, viies inimesed linnast välja.
See riigimaja pole probleem. Mis saab sellest tühjaks jäävast maavalitsusest. Kasutatagu see maja esmajärjekorras ära. Palju neid ametnikke on. Järjest vähemaks peaks jääma. Keegi võiks tööd ka teha. Praegu on kõigil asutustel pesapaik olemas. Mis neil häda on? Näete ise, meie riik on vaestemaja, miks siis peaks laiama.
Riigimaja teema on täielik asendustegevus,keegi tahab pseuduteemaga pildil olla.Töötukassa on hea näide,milline peab olema riigiasutus,-korralikud ruumid,hea teenindus ja kõrge organisatsiooni kultuur,inimene saab oma küsimustele vastused.Olen seal käinud ja tean ,millest räägin.Sama on maksuametiga jne.,hoidke oma käpad nendest asutustest eemal ja tehke Tallinnasse riigimaja
SUURusehullustus lammutaski Läänemaa.
Hahahahahahaaaa.Nagu ikka ei midagi…
pseudoprobleemid…selle asemel et tõeliste murekohtadega tegeleda. Ja nüüd veel hr. Suur arvab, et polegi vaja seda riigimaja. Aga kui oleks kunagi valmis ehitatud, siis oleks nüüd lammutama pidanud? et pole vaja? Kas keegi on teravalt tunnetanud probleemi, et ei saa asju ametkondades aetud- kauguse-logistika tõttu? Küll aga on pidev mure Läänemaa vähenema elanikkonna, töökohtade vähese arvuga. Kas tunnistatakse, et nende pärisprobleemidega tegelemine käib üle jõu?
Unenäos oli, et riigimaja võib tulla Posti tn.le ,kus Seb pank täna veel on või oli.
2.kodanik
pea kogu haapsalu on tühermaa.
Kus on Haapsalus tühermaa?
Naljahambad, te LE kirjatsurad. Riigimaja pidi ju Uuemõisa ehitatama sellele “tühermaale”, mis on enne viimast ringristmikku väljasõidusuunaga Tallinna poole ja Haudejaama tee poole vaadatuna. Isegi linnaliini liiklus lubati ringi teha – peaasi, et kõik, kel autot pole, pääseksid mugavalt ja hubaselt Riigimajja asju ajama. Kes tahab näha, kui “ebamugavad” töötingimused riigiametnikel on, see tehku ekskursioon Töötukassasse. Milline kolosseum? Milline mugavus ja luksus vastu vaatab. Ainult kohvi veel ei pakuta muude teenuste kõrval. Siiamaani seisab tühjalt ja muserdatult Haapsalus Wiedemanni 14. Sealt oli ju hirmsasti vaja pensioniamet 2008 aastal välja kolida… Vot kui praegu seal veel keegi töötaks, võiks rääkida ebamugavusest.… Loe rohkem »
Läänemaa Värava ehitamiseks eraldasid nii mõnedki organisatsioonid raha? Kuhu eraldatud raha liikus kui väravast isegi ei räägita.