Mailis Reps, Keskerakonna presidendikandidaat. ARVO TARMULA
Presidendivalimiste valimiskokku siirdumine rõõmustab mind, sest see sunnib kõiki kandidaate senisest enam pöörama tähelepanu riigisisestele probleemidele. Haldusreform on valimiste põhiteema ning kandidaadid peavad kujundama selged seisukohad maaelu küsimustes. Nende teemadega ei taha riigijuhid tegelda.
Olen viimastel kuudel külastanud enam kui 160 kohalikku omavalitsust, olen muredega hästi kursis. Eesti ääremaa jookseb inimestest tühjaks. See on mure, mida olen kuulnud kümnetes omavalitsustes, tosinal moel, kuid samas vormis. Pealinnas istudes ääremaastumist ei taju – on ju Tallinn üks väheseid omavalitsusi, mille elanike arv pidevalt kasvab.
Keerulise probleemi lahendamiseks otsustas valitsus teha haldusreformi. Paradoksaalsel kombel unustati aga suurele reformile sisu juurde panna. Omavalitsused pöörduvad valdade liitmise reformi vastu riigikohtu poole. Kui riigikohus peaks haldusreformi seaduse teatud osad parlamenti tagasi saatma, oleme taas lõhkise küna ees.
Juba siis, kui haldusreformi eelnõu parlamendis kiirkorras läbi suruti, ütlesin, et haldusreform taandub vaid Eesti kaardi mehaaniliseks ümberjoonistamiseks. Seaduseelnõus oli ühinemiste ajagraafik, suuruse kriteerium 5000 elanikku ja piitsa kõrvale präänikuks ka ühinemistoetused ning oma tööst ilma jäävate omavalitsusjuhtide koondamishüvitised. Tegelik sisu peaks haldusreformile lisanduma täiendava kaheksateistkümne seaduseelnõuga, millest ühtegi pole valitsus veel riigikokku saatnud. Sisuliste kokkulepete puudumine siiski koalitsiooni ei takistanud ja seadus võeti vastu.
Suur võis aga olla valitsuse üllatus, kui taibati, et omavalitsusjuhid ei soovi sugugi nende plaaniga kaasa tulla. Haldusreformi seadus on omavalitsusjuhtide meelest sisutu dokument, mis ei suurenda kohalike omavalitsuste võimekust ega inimeste heaolu. Omavalitsusjuhid on väga pettunud. Vallavanemad ütlevad, et peavad piltlikult öeldes kustutama tule paljudes külades.
Kuna Keskerakond peab haldusreformi ümber toimuvat väga tähtsaks, on meil kavas korraldada kõnesoleval teemal 15. septembril riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu. Meie soov on teemat senisest enam avada ning kuulda parlamendis ka reaalset omavalitsuste seisukohta ning panna nende hääl kõlama. Probleemid on suured, need vajavad arutamist, mitte tuima ignoreerimist.
Olen üsna veendunud, et valimiskogu liikmeil ei lähe meelest, kes seisid selle eest, et presidendivalimised valimiskokku jõuaksid ning seeläbi neile hääletamiseks võimaluse andsid. Nagu ei unune neil ka asjaolu, et just valitsuskoalitsioon on neile kaela sadanud sundliitmise seaduse taga. Haldusreformist võib saada nende valimiste võtmekoht. Valitsusel on aeg mõista, et riigi edukaks edasiminekuks ei piisa mitte ainult enese tarkuse kasutamisest, vaid suuri otsuseid tehes tuleb konsulteerida ka inimestega piirkondades.
24. september tõotab tulla huvitav. Haldusreformist tingitud pahameel ning hüljatustunne võib viia protestihääletuseni, mille lõpptulemust ei oska keegi prognoosida. Valimisteni jäänud aja jooksul kavatsen kohtuda paljude omavalitsusjuhtide ning valijameestega. Selline koostöö viib meid kõiki võidule.
Arutage ka 2 tooli seadust,see on
ka pöhiseaduse vastane.