“Bright Minds” finaal. Tarmo Õuemaa foto
Kolm Läänemaa ühisgümnaasiumi äriideed võistles Tallinnas koolinoorte äriideede konkursi „Bright Minds” finaalis.
Kolmapäeva hommikul alustab Läänemaa ühisgümnaasiumi juurest sõitu Tallinna poole bussitäis gümnaasiumiõpilasi. Enamik on õige lustlikud, sest neid ootab puhkepäev Tallinna tehnikaülikooli moodsas innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses Mektory. Kaks noormeest, Markus Metsalu ja Daniil Andrianov, majanduskallakuga 12.M klassist, on närvilised. Mõlema äriidee pääses koolinoorte äriideede konkursi „Bright Minds” finaali 20 parema hulka ja mõlemaid ootab ees kolmeminutine esitlus majandustuusadest koosneva žürii ees.
Daniil Andrianov kurdab, et magas öösel vaid mõne tunni. Markus Metsalu pelgab lavakrampi.
Pool aastat ettevalmistust
Kõik algas peaaegu aasta tagasi, kui Haapsalus tegutsev innovatsioonikeskus Innokas ja Mektory sõlmisid koostööleppe. „Bright Mindsi” konkurssi korraldab Mektory keskkooliõpilastele esimest korda. See on katseprojekt, kuhu kutsuti osalejaid ainult viiest maakonnast, mille koolidega teeb Mektory koostööd, ja nii me sinna saime,” ütleb ettevõtmise Läänemaa koordinaator Angela Leppik.
Ühisgümnaasium ja õpetaja Imbi Raudkivi olid suureks toeks, kiidab ta.
„Bright Minds” algas sügisel, kui õpilastele korraldati avaüritus Tallinnas, kus räägiti, mis on idufirma. Enne reaalsete ideede kirjapanekut läbisid viie maakonna noored põhjaliku koolitusprogrammi, kus juhendati õpilasi tootearenduse, turu-uurimise ja konkurentsianalüüsi tegemisel. Samuti räägiti meeskondade loomise ja rollide jaotamise tähtsusest ning jagati nõuandeid, kuidas oma ideed investoritele maha müüa.
Läänemaalt osales koolitustel 80 õpilast. Aprilli lõpus tuli oma ideed ära saata. Finaali 20 parema sekka jõudis Läänemaalt kolm äriideed.
Angela Leppik kiidab Markus Metsalut, kes kasutas võimalust ja küsis korduvalt nõu 3D printimise idufirma Secured 3D omanikult Taavi Kikaselt, kes oli projektis mentor. „Markus oli hullult aktiivne. Iga maakond sai oma mentorid. Taavil pidid olema raudsed närvid. Markus kirjutas talle kogu aeg ja Taavi pidi ka vastama. Aga õige, et kasutas võimaluse ära.”
Läänlaste mentorid olid ka Margus Nerman Swedbankist ning Indrek Kask ja Saima Mänd Innoka nõukogust.
Martin Prügi ja koomiksid
Markus Metsalu on koomiksifänn. Tema idee on luua asutus, mis hakkab tootma koomikseid ja animatsiooni ning viib samal ajal kokku inimesed, kes tahaksid koomikseid teha. „Mõnel on head lood, aga nad ei oska joonistada,” seletab ta bussis. „Teine on hea joonistaja, aga pole ideed, mida joonistada.”
Keskus pakuks ka võimalust koomikseid müüa e-raamatutena ja päris raamatupoodides.
Kui koomiks saab populaarseks, saab selle arendada animatsiooniks.
„Tulu tuleb koomiksite ja animatsioonide müügist ja loengutest. Sissetuleku saab kätte loengute eest ning koomiksite müügist kohe meie või raamatupoodide kaudu,” selgitab Markus Metsalu.
Daniil Andrianov rajab metsade reostamise vastast sotsiaalmeedia-blogi. „Minu ettevõte lahendab probleemi, kuidas vähendada reostust metsades. Talgupäeva „Teeme ära!” ajal veetakse igal aastal tohutul hulgal prügi metsast välja, aga ikka tuleb asemele. Metsa all koristades näed, et tühjadel krõpsupakkidel on peal väga hiljutised kuupäevad. Meie läheneme probleemile teiselt poolt. Probleem on inimeste peades. Tehakse sotsiaalreklaame, aga sotsiaalreklaamid on väga igavad ega lähe noortele korda. Meie teeme videoid YouTube’i, mis on väga julged ning milles on kasutatud agressiivseid võtteid ja musta huumorit,” selgitab ta. „Seal peab olema midagi uut. Me ei karda ka musta huumorit.”
Kanal tuleb eesti, vene ja inglise keeles. Videote peategelane on Martin Prügi. Kui videod on nii ägedad, et neid hakatakse massiliselt vaatama, teenivad tegijad raha YouTube’i Partnershipiga. „Tasu on 8–40 dollarit 20 000 vaatamise pealt ja mida spetsiifilisem on teema – nagu meil –, seda suurem see summa on,” selgitab Andrianov.
Samuti on kanali tellijail võimalus ettevõtmist toetada ning ettevõtetel reklaami osta.
Praegu on kirjutatud kolme video stsenaarium ja ühe tekst.
Mina saan mõlema poisi ideest enam-vähem aru ja mõlemad tunduvad huvitavad. Aga loeb see, kuidas žürii neid mõistab. Idee tutvustamiseks saalitäie publiku ja asjatundliku žürii ees on aega kolm minutit ning pärast saab žürii kolm minutit esitada idee kohta täpsustavaid küsimusi.
Daniil on esitluseks kutsunud appi kooliõe Berta Valdma. Markus esineb üksinda ja on murelik.
„Küsisin korraldajalt kraemikrofoni, et käed oleks esinemise ajal vabad,” räägib ta. „Mul on esinemiskogemust küll. Algklassides mängisin kolmes näidendis tinasõdurite pealikku, pereisa ja leivaahju. Aga siis ei olnud ma üksi laval. Üksi võib närv sisse tulla. Ei, ma ei tohi närvil lasta võitu saada.”
Närveerimiseks on põhjust. Esikoht saab 1500 eurot, teine koht 1200 ja kolmas 1000 eurot, sellele lisaks on auhinnareis Soome.
Esinemisnärv teeb oma töö
Mustamäe mändide all asuvasse ülilahedasse Mektorysse jõuavad läänlased esimesena, tund aega enne ürituse algust. Klassikaaslased, kes on tulnud kaasa elama, joovad kohvi ja söövad näkse. Daniil ja Markus uurivad esinemiskohta ja tehnikat.
Keskpäeval läheb lahti. Daniil ja Berta – Prügistop – astuvad võistlustulle esimesena. Liiga palju kulub aega sissejuhatusele, kui kole on prügine mets. Sel hetkel, kui sisse lülitatakse video, saab aeg otsa ja žürii liikmed ei saagi seda näha. Küsimustele vastamine läheb ladusamalt ja lõpuks saadab läänlasi maruline aplaus. See on tähtis, sest aplausi tugevust mõõdetakse ja kõige kõvema heli välja meelitanud idee saab publiku eriauhinna.
Enne lõunapausi esineb ka Haapsalu koolinoorte äriprojekt Lifeser, mis plaanib hakata kokku panema ja müüma ellujääjate seljakotti. Kotis oleks näiteks tuletegemisvahendid, ühe käeliigutusega üles pandav telk, toiduratsioonid. Selliseid kotte saaks müüa suurtele abiorganisatsioonidele, et neid jagada katastroofipaikades. Žürii uurib komplekti hinda, mis on päris kõrge, samuti seda, kuidas kavatsetakse oma toodet maha müüa. Kindlasti on sellisel tootel konkurente ja löögile pääseda on raske.
Tuleb Markus Metsalu kord, kes on igal võimalusel harjutanud esitluse teksti. Esitluse tekst on enesekindel ja ladus, noormees žestikuleerib elavalt, kõik mahub aja sisse. Tundub küll, et noormees suutis mulle bussis oma idee rääkida selgemaks kui siin. Žürii liikmed uurivad, kas Markus on juba raamatupoodidega suhelnud ja kui lihtne on seal löögile pääseda. See näitab, et nad päris täpselt äriidee tuumale pihta ei saa, sest raamatupoodide müük on plaani vähemtähtis kõrvalharu.
Kella kolmeks on kõik 20 ideed esitletud. Umbes pooled tunduvad haapsallaste omadest ähmasemad ja nõrgemad. On selliseid, mis paistavad üsna samast kategooriast. Ometi tuleb tunnistada, et mõni idee on geniaalsem.
Jalgratta telefonilaadija ja helikindel kaasaskantav kirjutuslaud
Žüriil kulub võitjate valimiseks pool tundi. Esikoha saab Pärnumaa meeskonna idee „Jalgratas nutikaks”, mis plaanib luua seadme jalgrattale, võimaldamaks dünamo abil telefoni sõidu ajal laadida. Žürii tunnustab ideed mitmesuguste asjaolude tõttu – ühelt poolt on tegemist suurepärase inseneeria valdkonna lahendusega, teisalt aga ka tervist edendava tegevusega.
Teise koha ja ühtlasi noorimate osalejate eriauhinna saab Viljandimaa võistkond oma ideega „EZOffice”. Nende äriplaan on samuti inseneeria valdkonnast: valmistada taaskasutatud materjalidest heli summutav töölaud.
Kolmandaks tuleb Järvamaa tiim äriideega „Plentier Jope”, mis seisneb temperatuuri reguleerida võimaldavas jopes, mis on palavaga jahe, külmaga soe.
TTÜ Mektory koera Jacki eriauhinna saab Viljandimaa võistkond plaaniga „RaiseADog”. Noorte äriidee seisneb koera tervist jälgida võimaldavas rakenduses ja kaelarihmas. Rakendus aitab koerale koostada päevakava ja toitumissoovitusi. Oma idee esitlusele võtsid nad Jacki abiks.
Publiku lemmiku auhind läheb jagamisele: „Plentier Jope” ja Saaremaa võistkond „FitIn”, kelle planeeritav rakendus aitaks võõrriiki elama minnes õppida selle riigi keelt, kultuuri, seadusi ja kombeid.
Läänlased auhinda ei saa, aga ilma jääb veel mitu vahvat plaani, näiteks veekvaliteeti mõõtev pudel ja tagurduskaamera vanemaile autodele. Žürii esimees, Swedbanki korporatiivpanganduse juht Tauno Vanaselja leiab, et see pole üldse peamine. „Ma arvan, et nad erinevad juba suuresti väga paljudest teistest. Neil on teistsugune, kindlam ja tugevam tulevik kui paljudel neist, kes lihtsalt lasevad jõel ennast veeretada. Nemad tahavad ise oma elu, asju, äri juhtida. Mul ei ole üldse mingit kahtlust, et ma kuulen neist veel,” kirjeldab ta finaliste.
Žürii esimees Läänemaa äriideede kohta
Tauno Vanaselja, Swedbanki korporatiivpanganduse juht: Prügivastaste videotega üritatakse teha õiget asja ja hästi. Mulle kangastus sellega rahvaliikumine – tuleb haarata õigeid inimesi õige mõttelaadi taha, hooliv suhtumine, jätkusuutlik elumudel. Positiivne. Täna žüriis vaatasime aga väga konkreetselt äriidee poolt. Selle idee puhul soovitan teha järgmised sammud täpsemalt. Igal juhul on ideel jumet, algatus on väga tervitatav.
Apokalüptiline seljakott (muheleb). See on nii ajastuhõnguline, aga minu meelest on see idee ikka kitsam, kui nemad seda välja pakkusid. Ju ma olen rohkem reisiselli tüüpi. Arvan, et neil on veel tööd vaja teha, sest see on juba karm, konkurentsitihe turg. Seal peab ellu jääma. Millega nad täpselt eristuvad, selle paketi komplekssuse või hinnaga? Hinnaga on alati mõnes mõttes lihtne, aga ka raske. Igatahes väga huvitav idee.
Koomiksipank: Innovatiivne ja loominguline. Arvan, et see on põnev nišivaldkond, aga pakun, et on väga palju inimesi, kes seda ideed kohe ära ei jaga. Võib ka palju olla neid, kes kohe tohutult pöördesse lähevad. Ideedel, kui need on täpselt piiritletud, võivad oma nišis olla väga suured kasumimarginaalid, suuremad kui laiatarbeturul. Meid see võib-olla nii ei huvita, aga kes on selle teema sees, võivad üpris palju maksta. Tajusin seal nüanssi, et saab ise panustada, ja see oli väga vahva mõte.
