0

Lääne-Nigula ja Haapsalu taotlevad raha põhikooli ehitamiseks ja remondiks

Kaie Ilves

Kaie Ilves

kaie@le.ee

Taebla uus koolimaja. Eskiis

taeblakooli_eskiis2

Taebla uue põhikooli eskiis.

Avanes taotlusvoor, kust saavad omavalitsused taotleda raha põhikoolivõrgu korrastamiseks. Läänemaalt taotleb kooliehituseks ja remondiks raha kaks omavalitsust: Haapsalu linn ja Lääne-Nigula vald.

Lääne-Nigula vald taotleb kaks miljonit eurot uue põhikooli ehitamiseks Taeblasse. Haapsalu linn taotleb raha põhikooli remondiks.

Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus ütles, et nende taotlus on peaagu valmis.

„Käib eelarve koostamine. Mõned arvutused on veel teha, aga põhiosa on valmis,” ütles Lõhmus.

Haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu juht Kalle Küttis on Lääne-Nigula taotluse kohta öelnud, et see kvalifitseerub. Kas raha ka saadakse, sõltub sellest, kui palju taotlusi laekub. Kokku jagatakse põhikoolide ehitamiseks ja remondiks üle 46 miljoni euro.

Taotlusi on võimalik esitada juuni lõpuni. Raha saavad taotleda need kohalikud omavalitsused, kes on otsustanud sulgeda või juba sulgenud gümnaasiumiastme või leppinud kokku riigigümnaasiumi asutamise.

Lääne-Nigula vald on otsustanud sulgeda Taeblas gümnaasiumiastme ja lammutada vana, tohutu suure ja korrast ära koolihoone ning ehitada uue põhikooli. Haapsalus on juba avatud riigigümnaasium, kavas on korda teha põhikool.

Teine põhikoolivõrgu korrastamise taotlusvoor avaneb tuleva aasta alguses. Sealt saavad raha taotleda need kohalikud omavalitsused, kus on kavas põhikoole liita, kinni panna või põhikooliaste sulgeda.

Haridusminister Jürgen Ligi ütles, et laste arvu vähenemise tulemusena on pool Eesti koole liiga suured: õpilase kohta kütta, valgustada ja remontida on üle 20 ruutmeetri pinda.

„Eestis on ka üle 75 kooli, kus õpilase kohta on ruumi rohkem kui kahetoalise korteri jagu – 40–100 ruutmeetrit. Liiga palju ressurssi läheb pooltühjade hoonete kütmiseks,” märkis Ligi.

Ligi sõnul aitab toetus omavalitsustel vähendada hariduskuludes kinnisvara osakaalu ja tõsta panust palkadesse ning õppevahenditesse.

Õpilaste arv on langenud 1990. aastate lõpust ligi 40 protsenti. Koolimajad on aga ehitatud ajal, mil aastas sündis 21 000 last. Prognoosi järgi väheneb sündivus 2040. aastaks 10 000 sünnile aastas.

Munitsipaal- ja riigikoolide võrgu korrastamise eesmärk on vähendada koolide halduskulusid, et oleks võimalik rohkem panustada õpetajate, koolijuhtide ja tugispetsialistide palkadesse, õpikeskkonda ning hariduse kvaliteeti.

Kokku on haridusvaldkonnas kasutada praegu ligi 3,5 miljonit ruutmeetrit pinda. Aastaks 2020 on plaanis vähendada seda kolme miljoni ruutmeetrini. Aastaks 2020 peaks igas maakonnakeskuses olema riigigümnaasium.

 

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
tuule
tuule

Pool valla eelarvest läheb haridusele,võib veel rohkem minna.

...
...

Kõrgem kvalifikatsioon võib olla pügada saamine.Kõik oleneb taotluste rohkusest ja tutkit siis sulle 2 milli ehitusraha?

uku
uku

mul tõusis täitsa püsti kohe

Rahvatahe
Rahvatahe

Pole vaja valetada avalikus foorumis. TOUSIS KOIGIL.Iseasi, kui palju…

tegelikkus
tegelikkus

Õpetajate palku tõsteti.Tegelikult kerkis palk mõnel üksikul,kel on täiskoormus,teistel ei midagi.

wpDiscuz