Silt: Lääne-Nigula

Lääne-Nigula volikogu eelmisel istungil vastu võetud uus huvihariduse toetamise kord kehtestas transporditoetuse, kui lapsel pole võimalik huvikoolis käia bussiga. Kevadisest lapsevanemate küsitlusest selgus, et üle 70 protsendi peab huvihariduse kättesaamisel takistuseks transpordiga seotud muret – ebasobivat bussigraafikut, bussiliikluse puudumist, asjaolu, et perel pole võimalik last sõidutada ning huvikooli kaugust elukohast. Uues korras on värske punktina transporditoetus, mida vald hakkab maksma siis, kui vanem sõidutab last ise huvikooli. Aga seda siiski vaid juhul, kui bussiühendus puudub või busside sõiduajad huvikoolis käimiseks ei sobi. Toetust võib küsida, kui laps elab huvikoolist kaugemal kui kümme kilomeetrit. Toetust on kaht liiki – üht võib küsida juhul, kui kodu ja huvikooli vahel on 10–20 kilomeetrit, ning teist juhul, kui huvikool on kodust kaugemal kui 20 km. Sümboolne toetus, aga abiks ikka Volikogus uut korda tutvustades pakkus valla haridusosakonna juhataja Solveig Edasi toetuse võimalikuks suuruseks vastavalt 20–40 eurot ja 30–60 eurot. Milline toetus täpselt tuleb, sõltub valla eelarvest. Vallavalitsus peab toetuse kehtestama kuu aja jooksul

Lääne-Nigula vallavalitsus valis välja üheksa õpetajastipendiumi saajat, kelle vahel jagab ära ligi 15 000 eurot. Stipendiumi saavad Martna-Palivere kooli saksa keele õpetaja Jüri Bachman, Martna lasteaia eripedagoog Stella Rehkalt, Taebla ja Palivere lasteaia logopeed Keiu Barndõk, Linnamäe lasteaia õpetaja Marju Remmel, Risti ja Kullamaa lasteaia õpetaja Maarja Lai, Noarootsi kooli ja lasteaia kehalise kasvatuse õpetaja Kaili Leht, Taebla kooli õpetaja Ülle Erman, Kullamaa-Risti keskkooli sotsiaalpedagoog Heilika Veersalu ja Martna-Palivere kooli tugiõpetaja Kati Hannele Leutonen. Bachman ja Rehkalt saavad stipendiumi magistriõpinguteks, Barndõk esimest aastat tööle asununa ja ülejäänud tööalaseks enesetäiendamiseks. Õpetajatoetust taotles 11 koolmeistrit. Üks taotlus ei vastanud stipendiumi tingimustele, ühte ei esitatud tähtajaks. Toetuste maksmiseks oli 25 000 eurot, nii et üle 10 000 euro jäi järele. Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa ütles, et arutati, kas kuuluta

Omniva paigaldab koostöös Lääne-Nigula vallavalitsusega valda üheksa uut pakiautomaati. Praegu on Lääne-Nigula vallas kuus Omniva pakiautomaati: Ristil, Taeblas, Pürksis ja Nõval ning mais avatud automaadid Martna ja Kullamaa vallamaja juures. „Kullamaa ja Martna uued pakiautomaadid võeti kiiresti aktiivselt kasutusele. Nõudlus oli suurem kui automaatide maht,” ütles Omniva pakiautomaatide võrgustiku tootejuht Tanel Raun ettevõtte pressiteates. Rauna sõnul näitas see vajadust rohkemate kodulähedaste pakiautomaatide järele. Omniva võttis ühendust Lääne-Nigula vallavalitsusega, kelle abiga leiti uutele pakiautomaatidele sobivad paigalduskohad. Septembri ja oktoobri jooksul paigaldab

Lääne-Nigula valla raamatukogude suvise kampaania korras luges raamatuid üle 200 inimese – peaaegu poole rohkem kui mullu suvel. Suvekampaania nimega Raamatupeenar kutsus üles lugema vähemalt kuut raamatut, millest raamatukogudes valmisid lilled – iga raamatu eest sai ühe kroonlehe. „Kõige rohkem loeti Kullamaal, teine oli Risti ja kolmas Liivi, mis on meie üks väiksemaid raamatukogusid,” ütles Lääne-Nigula raamatukogude juhataja Diana Ots. Kuus raamatut oli miinimum, aga Otsa sõnul oli neid, kes lugesid kaks korda rohkem. Osalesid ka raamatukoguhoidjad ise. Ots luges läbi kaheksa sellist teost, mida ta muidu ei loe. See oli üks kategooria 11st väljapakutust. Teised olid näiteks kodupe

Riigimaaoksjon.ee keskkonnas pakub maa- ja ruumiamet rendile 14 maatükki Lääne-Nigula vallas. Maatükid asuvad Hindaste, Kaare, Keskvere, Kesu, Martna, Nõva, Peraküla, Piirsalu, Rannajõe, Saare ja Vaisi külades. Suurim maatükk on Rannapõllu Perakülas, mis on üle 31 hektari ja mille alghind on 1339 eurot renti aastas. Rannakülas asuvate 25,5 hektari suuruse Taari kinnistu ja 26,2 hektari suuruse Soovälja kinnistu alghinnad on oksjonil vastavalt 2671 ja 2908 eurot. Oksjon kestab 29. septembrini.

[gallery ids="483321,483291,483323"]   Eesti taasiseseisvumise 35. aastapäeval peeti Hara sadamas pidu, sest valmis sai kohalike ammuseks unistuseks olnud sadamahoone. Pärastlõunal, kui rahvas Hara sadamas peetud kalurite päevale kogunema hakkas, käisid sadamahoone ümber veel viimased kiired ettevalmistused tseremooniaks. Veidi varem sadanud paduvihmast tekkinud veeloik paistis Lääne-Nigula abivallavanema Neeme Suure silma nii riivavat, et ta haaras harja ja asus maja eest asfaldilt vett tõrjuma. Külalistes tekitas elavat huvi kõrge vaateplatvorm sadamahoone katusel. Inimesed liikusid üksteise järele just sinna, et pilti teha, nende seas ka Nõva looduskooli õpetaja Marko Val

[gallery ids="483275,483272,483243,483244,483242,483245,483246,483247,483248,483249,483250,483251,483252,483254,483253,483255,483256,483257,483258,483259,483260,483261,483262,483263,483264,483265,483267,483266,483268,483269,483270,483271,483274,483273"] Neljapäeva ennelõunal tähistati Lääne-Nigula Vabadussõja mälestussamba juures Eesti taasiseseisvumispäeva 35. aastapäeva. Peeti kõnesid ning asetati tänupärjad ja -küünlad. Ilmataat kostitas osalejaid vaheldumisi päikesepaiste ja vihmaga. Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa ütles, et taasiseseisvumine tuli eestlastele küll ärevalt, aga suhteliselt valutuna. "Me ei tohi neid sündmusi unustada. Ma siiralt loodan, et sellele 35 aastale t

Üle 30 aasta kestnud maareformi järel on Haapsalu linnas ning Lääne-Nigula, Vormsi ja Lääneranna vallas maa- ja ruumiameti andmetel seni ligi 245 hektarit reformimata maad. Haapsalu territooriumil on seda ligi 19,8 hektarit, Lääne-Nigulas 192,7 hektarit, Läänerannas 29,1 hektarit ja Vormsil kolm hektarit. Suurim reformimata maatükk neis omavalitsustes on Lääne-Nigulas Saaremõisa lahe ja Riimi mere kandis paiknev üle 118 hektari suurune kinnistu. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium saatis nüüd kooskõlastusele maareformi seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse (VTK), millega plaanitakse lõpetada üle 30 aasta kestnud maareform. VKTs on märgitud, et maareform on valdavas osas lõpu

[caption id="attachment_476130" align="alignnone" width="1920"] Lääne-Nigula haridusstipendiumile esitati rekordarv taotlusi. Foto: Juhan Hepner[/caption] Lääne-Nigula vallavalitsus jagas õpilastele ja tudengitele haridusstipendiume kokku 5000 eurot. Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa ütles Lääne Elule, et nii palju stipendiumitaotlusi pole kunagi esitatud. Haridustoetust taotles ligi 40 õppurit ja raha jagus vaid 15-le. „Tublid õppijad kõik, aga midagi pole teha, eelarve on ees ja tuleb valida, kellele anda,” ütles Randmaa. Mullu oli taotlejaid alla 20 ja üle 20 pole neid Randmaa sõnul kunagi olnud. „Pani mõtlema, kas peaks eelarve üle vaatama ja edaspidi rohkem raha eraldama,”

[caption id="attachment_478210" align="alignnone" width="1140"] 800 meetrit Kirna-Ohtla teed pannakse mustkatte alla. Foto: Google Maps[/caption] Lääne-Nigula vallavalitsus tunnistas valla teede tänavuse aasta pindamise riigihanke võitjaks Verston OÜ, mille pakkumus oli 196 000 eurot käibemaksuta. Kokku tuli hankele tähtajaks, 22. juuniks kolm pakkumust, Lääne Teede ja Tallinna Teede aktsiaseltsi pakkumused olid kallimad. Hanke dokumentide kohaselt peab töö tehtud saama 31. augustiks ja pinnata tuleb kokku üle 17 kilomeetri teid. Enamik sellest on olemasoleva mustkatte 1,5kordne pindamine, aga on ka kruusakatte asendamist mustkattega. Näiteks läheb mustkatte alla 800 m Saueaugu talu