Silt: Lääne-Nigula
9
Lääne-Nigula vald jagas ettevõtjate vahel laiali 30 000 eurot
[caption id="attachment_296479" align="alignnone" width="2000"]
Aivar Oruste sai toetust nii Pürksi poe remondiks kui ka Nõva poetrepi kohendmiseks. Arvo Tarmula[/caption]
Hindajatelt kogus suurima punktisumma Aivar Oruste firma Laitamm & Ko, kes tahab toetuseks saadud 5000 eurot kulutada Pürksi poeruumide remondiks.
Valla ettevõtjate huvi toetuse vastu oli suur – esitati 29 taotlust, millest 22 vastas nõuetele. 30 000 euro suurusest toetusest jagus üheksale ettevõtjale. Ühe ettevõtja taotlus rahuldati osaliselt, kuid et toetusena antav summa oli taotletust tunduvalt väiksem, otsustas ettevõtja sellest loobuda.
„Kui Noarootsis saab tänu sellele toetusele pood olema, on see asja ette läinud,” ütles Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus.
Aivar Oruste sai toetust nii Pürksi poe remondiks kui ka Nõva poetrepi kohendmiseks. Arvo Tarmula[/caption]
Hindajatelt kogus suurima punktisumma Aivar Oruste firma Laitamm & Ko, kes tahab toetuseks saadud 5000 eurot kulutada Pürksi poeruumide remondiks.
Valla ettevõtjate huvi toetuse vastu oli suur – esitati 29 taotlust, millest 22 vastas nõuetele. 30 000 euro suurusest toetusest jagus üheksale ettevõtjale. Ühe ettevõtja taotlus rahuldati osaliselt, kuid et toetusena antav summa oli taotletust tunduvalt väiksem, otsustas ettevõtja sellest loobuda.
„Kui Noarootsis saab tänu sellele toetusele pood olema, on see asja ette läinud,” ütles Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus. 
Lääne-Nigula aasta tegu on Osmussaare tuletorn
[caption id="attachment_272405" align="alignnone" width="2048"]
Osmussaare tuletorni avamise idee tuli saarevahilt Rita Koppelilt. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Lääne-Nigula vallavalitsus annab vabariigi aastapäeva puhul 13 teenetemärki ning valis välja eelmise aasta suurimad saavutused.
Aasta teoks valis vallavalitsus Osmussaare tuletorni avamise külastajatele, aga tähelepanu pälvisid ka Soolu põllugalerii ning Linnamäe jalgpalliväljak.
Osmussaare tuletorni avamise idee tuli saarevahilt Rita Koppelilt. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Lääne-Nigula vallavalitsus annab vabariigi aastapäeva puhul 13 teenetemärki ning valis välja eelmise aasta suurimad saavutused.
Aasta teoks valis vallavalitsus Osmussaare tuletorni avamise külastajatele, aga tähelepanu pälvisid ka Soolu põllugalerii ning Linnamäe jalgpalliväljak. 
Eesti Gaas kaalub Läänemaale päikesepargi rajamist
[caption id="attachment_292037" align="alignnone" width="1134"]
Päikesejaan Pullapääl. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Eesti Gaas on välja valinud kinnistu Läänemaal Salajõe külas, kuhu rajada päikesepark.
Lääne-Nigula vallavalitsus hakkab järgmise nädala alguses arutama, millistel tingimustel seda teha saaks.
Päikesejaan Pullapääl. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Eesti Gaas on välja valinud kinnistu Läänemaal Salajõe külas, kuhu rajada päikesepark.
Lääne-Nigula vallavalitsus hakkab järgmise nädala alguses arutama, millistel tingimustel seda teha saaks. 
Galerii: peapiiskop külastas Lääne-Nigulat
[caption id="attachment_290380" align="alignnone" width="1152"]
Urmas Viilma pidas neljapäeval loengu Taebal kooli 9. klassi õpilastele. Arvo Tarmula[/caption]
Eesti evangeelse luterliku kiriku (EELK) peapiiskop Urmas Viilma käis neljapäeval Läänemaal Lääne-Nigula kirikuõpetaja Leevi Reinaru töövarjuks.
Lääne-Nigula valla külastust alustas Viilma hoopiski Noarootsist, kus käidi vaatamas kooli ja lasteaeda. Seejärel õnnistas peapiiskop Paliveres Maiu söögitoa uued ruumid, andis külalistunni Taebla koolis, sai kokku Lääne-Nigula koguduse liikmetega ja vallavanem Mikk Lõhmusega ning külastas lõpuks Pal-Klaasi tehast.
Taebla koolis rääkis Viilma 9. klassi õpilastele religioonist. Viilma rõhutas, et kuigi statistika järgi on eestlased üks kõige usuleigemaid rahvaid maailmas, siis tegelikult see päris nii ei ole. „Need, kes usuvad kummitusi, ei pea end usklikuks, kuigi nad seda on,” rääkis peapiiskop.
Urmas Viilma pidas neljapäeval loengu Taebal kooli 9. klassi õpilastele. Arvo Tarmula[/caption]
Eesti evangeelse luterliku kiriku (EELK) peapiiskop Urmas Viilma käis neljapäeval Läänemaal Lääne-Nigula kirikuõpetaja Leevi Reinaru töövarjuks.
Lääne-Nigula valla külastust alustas Viilma hoopiski Noarootsist, kus käidi vaatamas kooli ja lasteaeda. Seejärel õnnistas peapiiskop Paliveres Maiu söögitoa uued ruumid, andis külalistunni Taebla koolis, sai kokku Lääne-Nigula koguduse liikmetega ja vallavanem Mikk Lõhmusega ning külastas lõpuks Pal-Klaasi tehast.
Taebla koolis rääkis Viilma 9. klassi õpilastele religioonist. Viilma rõhutas, et kuigi statistika järgi on eestlased üks kõige usuleigemaid rahvaid maailmas, siis tegelikult see päris nii ei ole. „Need, kes usuvad kummitusi, ei pea end usklikuks, kuigi nad seda on,” rääkis peapiiskop. 
Volikogu kinnitab Lääne-Nigula lasteaiatasu tõusu novembris
[caption id="attachment_265959" align="alignnone" width="1024"]
Lääne-Nigula vallas tõusevad lasteaiatasud. Urmas Lauri[/caption]
Lääne-Nigula vallavolikogu otsustas, et lasteaiatasu tõusu otsustavad nad novembri kuus.
Lasteaiatasud tõusevad, sest valla erinevates piirkondades on tasud erinevad – endises Lääne-Nigula vallas on see 5% alampalgast ehk 27 eurot, kuid Nõval 18, Martnas 12, Kullamaal 10 ja Noarootsis 3,2 eurot kuus.
Uuest aastast oleks kõigis valla piirkondades lasteaiatasuks 5% alampalgast, erisus jab vaid Noarootsile, Martnale ja Kullamaale, kus tõus toimub astmeliselt, nagu see on planeeritud Haapsaluski. Uuest aastast tõuseks Noarootsi lasteaiatasu 10 eurole, Martnas ja Kullamaal 18 eurole ning ülejärgmisest aastast oleks valla muude piirkondadega võrdne.
Lääne-Nigula vallas tõusevad lasteaiatasud. Urmas Lauri[/caption]
Lääne-Nigula vallavolikogu otsustas, et lasteaiatasu tõusu otsustavad nad novembri kuus.
Lasteaiatasud tõusevad, sest valla erinevates piirkondades on tasud erinevad – endises Lääne-Nigula vallas on see 5% alampalgast ehk 27 eurot, kuid Nõval 18, Martnas 12, Kullamaal 10 ja Noarootsis 3,2 eurot kuus.
Uuest aastast oleks kõigis valla piirkondades lasteaiatasuks 5% alampalgast, erisus jab vaid Noarootsile, Martnale ja Kullamaale, kus tõus toimub astmeliselt, nagu see on planeeritud Haapsaluski. Uuest aastast tõuseks Noarootsi lasteaiatasu 10 eurole, Martnas ja Kullamaal 18 eurole ning ülejärgmisest aastast oleks valla muude piirkondadega võrdne. 
Lääne-Nigula vallal oli õigus keelduda kaevandusloa andmisest
[caption id="attachment_285748" align="alignnone" width="2000"]
Salajõe küle elanik Mare Urbas mäletab hästi, kui allikavesi oli veel selge. Nüüd need aga ummistuvad ja on setet täis. Urmas Lauri[/caption]
Riigikohus otsustas, et Lääne-Nigula volikogul oli õigus keelduda turbatootja Kekkiläle uue kaevandusloa andmisest.
„Tegu ei olnud meelevaldse või pahatahtliku keeldumisega,” põhjendas otsust riigikohtunik Ivo Pilving. „Olukorras, kus mängus on puhas joogivesi, on vallal suur otsustusõigus, sest tema vastutab selle eest.”
Lääne-Nigula vald ja Kekkilä vaidlevad juba aastaid selle üle, kas turbakaevandus on süüdi selles, et Salajõe kaevudes on vesi nii hukas, et seda ei saa tarvitada söögiks, joogiks ega pesemiseks. Elanike sõnul veetase alaneb, allikad ummistuvad ning on sodi ja setet täis. Kaevandusvesi jõuab Salajõe kaudu otse Haapsalu Tagalahte. Kuigi ükski senine uuring ei näita, et Salajõe vee oleks hukka ajanud ainult turbakaevandus, tuleb riigikohtuniku sõnul kõigepealt veeprobleem lahendada ja alles pärast seda mõelda, kas anda uus kaevandusluba või mitte. „See on selge, et kaevuvesi on kehv. Turbakaevanduse osa selles ei pruugi olla suur, aga kuna asjad on niigi halvad, ei tohi olukorda veelgi halvendada,” ütles Pilving.
Salajõe küle elanik Mare Urbas mäletab hästi, kui allikavesi oli veel selge. Nüüd need aga ummistuvad ja on setet täis. Urmas Lauri[/caption]
Riigikohus otsustas, et Lääne-Nigula volikogul oli õigus keelduda turbatootja Kekkiläle uue kaevandusloa andmisest.
„Tegu ei olnud meelevaldse või pahatahtliku keeldumisega,” põhjendas otsust riigikohtunik Ivo Pilving. „Olukorras, kus mängus on puhas joogivesi, on vallal suur otsustusõigus, sest tema vastutab selle eest.”
Lääne-Nigula vald ja Kekkilä vaidlevad juba aastaid selle üle, kas turbakaevandus on süüdi selles, et Salajõe kaevudes on vesi nii hukas, et seda ei saa tarvitada söögiks, joogiks ega pesemiseks. Elanike sõnul veetase alaneb, allikad ummistuvad ning on sodi ja setet täis. Kaevandusvesi jõuab Salajõe kaudu otse Haapsalu Tagalahte. Kuigi ükski senine uuring ei näita, et Salajõe vee oleks hukka ajanud ainult turbakaevandus, tuleb riigikohtuniku sõnul kõigepealt veeprobleem lahendada ja alles pärast seda mõelda, kas anda uus kaevandusluba või mitte. „See on selge, et kaevuvesi on kehv. Turbakaevanduse osa selles ei pruugi olla suur, aga kuna asjad on niigi halvad, ei tohi olukorda veelgi halvendada,” ütles Pilving. 
