0

Neli perearsti on valmis Haapsallu tervisekeskusse koonduma

Lehte Ilves

Lehte Ilves

lehte@le.ee

Helle Saarsoo

Haigemaja soklikorrusel tegutsev perearst Helle Saarsoo läheb loodavasse tervisekeskusse raske südamega. ARVO TARMULA

Kui alles oli oht, et Läänemaa haigla peab loobuma tervisekeskusest, sest ükski perearst ei taha sinna kolida, siis nüüd loodab peaarst Tõnis Siir käed lüüa vähemalt nelja perearstiga.

Tõnis Siir käis Läänemaa haigla ühe omaniku esindaja, Haapsalu linnapea Urmas Suklesega läbi peaaegu kõik Põhja-Läänemaal tegutsevad perearstid, et selgitada tervisekeskuse eeliseid ja veenda neid keskusega liituma. Suurt tulu sellest ei olnud.

Oma nõusoleku on andnud kolm haigla soklikorrusel tegutsevat perarsti: Sirje Jupits, Helle Saarsoo, Andri Meriloo. Siir lootis eellepingu teha ka praegu Jaama tänaval tegutseva Marika Laari ja Vormsi perearsti Madis Tiigiga. Tiik ütles Lääne Elule, et tema liitub, dr Laariga ei õnnestunud eile ühendust saada.

Kui Siir saab kokku neli perearsti, võib haigla taotleda kuue kohaga tervisekeskuse rahastamist. See on lootuses, et tulevikus on arstid koostööaltimad ja mõni neist tahab tervisekeskusega liituda.

Siir tunnistas, et mõistab perearste, kes ei taha linna kolida. Siiri sõnul võiksid vallas tegustevad tohtrid korra nädalas ka linnas vastu võtta. Siis saaksid oma valla perearsti juures käia need, kes töötavad linnas.  

Põhja-Läänemaa perearstide kõrval tahavad Haapsalus oma ruumes jätkata Ilme Leova ja Krista Raag Lihula maanteel ning Ljudmilla Briljova Jaama tänaval.

Siir  tahab mai alguseks rahataotluse sisse anda. Kus tervisekeskus paiknema hakkab, ei ole veel selge, aga üks variant on, et ambulatoorne vastuvõtt kolib esimesele korrusele ja teeb soklikorrusel ruumi tervisekeskusele. Haiglal on lootus saada toetust 600 000 euro ringis, lisaks 25% omaosalust.

Koostööta on keskus surnud ettevõtmine

„Tervisekeskuse plaan on hea, kui õnnestub panna perearstid rohkem koostööd tegema,” ütles Madis Tiik. „Kui see ei õnnestu, on raha betooni valatud ja plaan ebaõnnestunud.” Tiik möönis, et arstid ei ole väga koostööaltid.

Veetornist 2,5 aastat tagasi haigemajja kolinud perearst Helle Saarsoo koostöösse ei usu. Ta ei kujuta ette, kuidas ettevõtjast perearstid üksteist asendama hakkavad. Ka ei kujuta ta ette, et loobub oma firmast, teeb mitme perearsti peale uue ja valib  tervisekeskusele juhataja.

„20 aastat tagasi meid sunniti ettevõtjaks hakkama,” meenutas Saarsoo kibedusega. Kedagi ei huvitanud, kuidas arstiks õppinud inimene raamatupidamise ja kõige muuga hakkama saab.  „Panime oma korteri pangalaenu pandiks.”

Perearstid peletas tervisekeskusest eemale ka esialgu pakutud lepingusäte, et arst peab uues tervisekeskuses 10 aastat töötama, muidu maksab trahvi. Nüüd on see säte ringi tehtud.

„Alla pole ma veel mitte millelegi kirjutanud, aga küllap kirjutan,” sõnas Saarsoo. Ta nimetas tervisekeskusse minekut „vabatahtlik-sunniviisiliseks”. 

Noored arstid ei taha ettevõtjaks hakata

Madis Tiik möönis, et terviskeskuse loomine on 15-20 aastat hiljaks jäänud, kuid nii nagu praegu, ei saa ka edasi minna. Elu ja tehnoloogia on selleks liiga palju muutunud.

Tiik  ei mõtle praegu praktilise töö peale, selle saab mõelda, kui on teada, kes keskuses tööle hakkavad ja millised eesmägid seavad. Tervisekeskused hakkavad tööle kolme aasta pärast.

Tiigi sõnul ei taha noored arstid olla ettevõtjad, nad tahavad teha tööd. Madis Tiik osaleb oma ettevõtte kaudu kolme tervisekeskuse loomises, üks neist tuleb Valga haiglasse. Ta annab tööd seitsmele perearstile, kes ei taha ise ettevõtjana töötada.

Noorte perearstide kohta ütles Tiik, et nad tulevad väiksematesse kohtadesse elama küll, aga nad  tahavad häid töötingimusi ja eelistavad töötada meeskonnas. Hinnatakse suuremaid keskusi, kus on suuremad nimistud, st rohkem raha, kool ja lasteaed ning töökoht teisele pereliikmele.

Lihulas valitseb üksmeel

Lihulas on algusest peale kõik ühel meelel, et kolm perearsti, neist üks Koongas, on nõus minema  tervisekeskusse; et keskus rajatakse Lõuna-Läänemaa tervishoiu ja sotsiaalhoolekande keskuse kõrvalkrundile. Krunt on juba ostetud, detailplaneering on valmimas ja eskiis olemas, ütles Lihula vallavanem Varje Ojala-Toos.

 Keskuse tarvis saab taotleda toetust kuni 583 000 eurot. Omaosalus on 25%. Tervisekeskus võiks valmis olla 2019. aastaks.

Läänemaal on 14 perearsti: 2 Lõuna-Läänemaal, 5 Põhja-Läänemaal ja 7 Haapsalus

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
PinkPlonk
PinkPlonk

Need kaks perearstikeskust – Merilo ja Saarsoo oma, toimivad ju väga hästi. kas kogu aeg peab kellelgi ora p.. ses olema, et jälle lahutada ja liita, korralikult toimivaid asju. Siir võiks parem muretseda, miks Läänemaa inimesed ei ole PERH-is eelisjärjekorras, ometigi nagu üks haigla või kuidas.Pealinna inimene võib kohapeal mitme haigla vahel valida. Neurokirurgi juurde ei saa, ei saa ja ei saagi.

Tige+kala
Tige+kala
Ring saab peale – l.llus : perearstindus jõuab sinna kus ta koht – prügimägi ! Mis on siis perearstinduse saavutused – ega neid polegi , suurem osa inimesi on ilma ravita , mingit ülevaadet rahva tervisest pole ( kuigi see pidi ju perearstinduse peamine ülesanne ja effekt olema ) . Suurem osa arste pole rahva tervisesse ju kopikatki investeerinud – küll aga on nad endile ehitanud uhked elumajad ( samas kabinetid räämas ) , vahetanud juba mitu tiiru autosid , mille on maksumaksjad 100 % kinni maksnud ( eks proovige arsti koju tellida – sic ) . Omal ajal sakslased… Loe rohkem »
JUST
JUST

KAS seda kolmikut nimetatakse veel — arstideks ???

lilleke
lilleke

Kas sa oled olnud nende kõigi patsient, et lööd neid kõiki nagu öeldakse ühe vitsaga? Miks sa kahtled, küsija just, nende ametnimetuses. kas nad soovitavad ka aluselist vett juua või vastupidi. Eks töö ole ikka tellija materjalist. Ma pöörasin ka ennast hiljuti vee usku, sest olin nagu närbunud lilleke – loodan ennast terveks juua. Algul mõtlesin, et mul keskeakriis, aga nüüd sain teada, et energiakriis.
Edu arstidele, igatahes ma püüan materjali veidi paremaks töödelda.
Häid ülestõusmispühi!
Midagi on paremaks läinud- igatahes elan nagu kala vees.

Limpa
Limpa

Röntgenisse jm uuringutele peavad ka dr Laari patsiendid ikka haiglasse minema. Ikka hea kui kõik ühes majas.See polikliiniku lammutamine oli suur rumalus. Aga selles pole süüdi dr Siir ega teised arstid.

Tõnn
Tõnn

Liituvad nad kõik, Sukles nüüd vaevalt survestamata jätab.

Patsient
Patsient

Selline perearstikeskus kus Saarsoo, Laar ja Jupits töötavad on tähtis see et rurnu kuur oleks võimalikult lähedal.

Maalt ja bussiga
Maalt ja bussiga

Maalt ja bussiga on kõige parem asukoha poolest dr.Laari kabinet. Ma ei kujuta küll ette, et peaksin talvel, eriti libedaga jooksma bussijaamast haigla juurde. Mina olen veel selles eas, et jaksan joosta, aga vanemad inimesed?
Valla arst on dr.Laar ja tegelikult on ta juba linnas – Haapsalus. Nii et toetan tohtri otsust jääda tegutsema Jaama tänavale.

Ja
Ja

Polikliinikud jälle moes 🙂 Milleks seda raha raiskamist yldse vaja oli, mitte ei saa aru?! Teine raudtee…

Dr.Laari patsient
Dr.Laari patsient

Hoian ka pöialt sellele ,et dr.Laar ei oleks nõus,sest praegune asukoht on ideaalne maarahvale.

bay
bay

Nn “haigla” tõmbab otsi koomale. Otsib rentnikke, kes seda majakolossi üleval peaks. Ambulatoorne vastuvõtt hingitseb veel mõne viimase arsti najal.

wpDiscuz