Vatla vabatahtlik päästja Ervin Saatmäe (paremal) koos Haapsalu komando kutseliste päästjatega Taeblas autot lükkamas. Foto Arvo Tarmula
Vatla vabatahtlik päästja Ervin Saatmäe oli läinud neljapäeva hommikul kell 8 Haapsalu päästekomandos kohal nagu viis kopikat, et teha esimese vabatahtlikuna Läänemaal läbi kutselise päästja 24tunnine vahetus.
Kuigi Läänemaal oli see esimene vabatahtlike ja kutseliste ühisvalve, on Lääne päästekeskuses neid olnud juba Saaremaal ja Pärnus. Esimesena alustas ühisvalveid aga Tallinna Nõmme komando, kus on vabatahtlikud ja kutselised kõrvuti reageerinud sündmustele juba mitu aastat.
„Ega ma nalja teha lase. Kui komandosse tulevad, teevad kõik täie rauaga kaasa,” lubas Haapsalu komando pealik Andres Kaljura juba ette.
Õhtul kell kaheksa, kui pool valveajast läbi, istusid mehed komando puhketoas. Õhtusöök söödud, vaatasid nad televiisorit. Selleks ajaks oli vabatahtlikel seljataga pikk ja tegus päev: tutvumine päästeauto ja selle tehnikaga, mitu tundi õppeklassis liiklusavarii teooriat ja ka praktiline õppus, kus harjutati kannatanu väljalõikamist autost.
„Seda, mis meelde jätta, oli küllaga,” kinnitas Saatmäe. Ta lisas, et kuigi Lihula komando oleks Vatlale lähemal, on suuremas komandos sündmusi ja ka õppimist rohkem.
Kahel korral pidid päästjad õppuse katkestama ja väljakutsele sõitma – esimene kord selleks, et aidata politseil ja kiirabil akna kaudu abivajaja korterisse pääseda, teisel aga, et kontrollida automaatse tulekustutussüsteemi häiret. „Päev on hästi läinud,” kinnitas valves olnud päästemeeskonna vanem Risto Koch. „Täna oli kolm päästjat tagapingil, kohe tore oli vaadata,” lisas ta.
Staažikas vabatahtlik
Meeskonnavanema Kochi meelest on vabatahtlike tulek kutselisse komandosse igati tervitatav, sest see annab vabatahtlikele pildi, kuidas elu komandos kulgeb, milliseid koolitusi tehakse ja millist tehnikat kutselised päästjad kasutavad. „Kui igast komandost käiks vähemalt üks vabatahtlik meil valves, saaks nad oma komandosse tagasi minnes nähtust-kogetust ka teistele rääkida,” ütles ta.
Saatmäe kinnitas, et valvekorra ajal midagi kontimurdvat ei olnud, kuigi ega ta midagi eriti oodatagi osanud. Staažika vabatahtlikuna oli ta päästjate tegevusega sündmuskohal kursis, sest „väljasõit on nagu ikka väljasõit, ega selles midagi eriskummalist ole”. Pigem polnud ettekujutust, mida teevad kutselised koolitustel ja väljakutsetevahelisel ajal ning millised on nende olmetingimused.
Ühisvalve aja valis Saatmäe just koolitusteema, liiklusõnnetustele reageerimise järgi. Üldjuhul pole seni vabatahtlike liiklusavariidele saadetud, sest neil ei ole asjaomast väljaõpet, kuid päästeamet näeb, et edaspidi võiksid vabatahtlikud reageerida ka avariidele.
Kochi sõnul ei ole vabatahtlikel küll autode lõikamise oskusi, kuid esimesena sündmuskohale saabudes saaksid nad ohutuse tagamise ja kannatanule esmaabi andmisega kindlasti hakkama. Samuti saavad nad anda saabuvale kutselisele meeskonnale vajalikku infot juba teel.
Kuigi päästeamet vabatahtlikkust igati soosib, on kostnud kutseliste päästjate muret, et vabatahtlikud võtavad neilt leiva ära. Risto Koch nii ei arva. „Ei usu, et terve riik vabatahtlike peale läheb. Linnakomandod kindlasti jäävad, aga eks meil ole ka palju muid ülesandeid, millega peame tulekustutamise kõrval tegelema,” ütles ta.
Koch on pigem arvamusel, et sündmuskohal on vabatahtlikest ja nende tehnikast päris palju abi. Ta tõi näiteks vabatahtlike käsutuses olevad GAZ 66-d, mis raskel maastikul kutseliste uuemaile ja uhkemaile autodele silmad ette annavad.
Koch leidis, et kasuks tuleb vabatahtlikele ka kutseliste auto tundmine. „Kui sündmuskohal kokku saame, siis teab ta, kust midagi võtta ja kuidas meie lahinghargnemised käivad,” ütles Koch.
„See on oluline, jah,” kinnitas Saatmäe, „kui meeskonnavanem sündmuskohal ütleb, et mine too seda, ja ma ei tea, mis asi ja kus see on.”
Operatiivkorrapidaja Janno Osa sõnul on vabatahtliku kaasamine väljakutse ka meeskonnavanemale. „Väljakutsele sõites on stamptegevused ja -käsud meeskonnale, aga nüüd on üks inimene lisaks, kellele peab seletama, mis ja kuidas,” rääkis operatiivkorrapidaja.
Kartma ei löönud
Saatmäe oli arvamusel, et tahaks veel komandosse tulla. „See on nagu täiendkoolitus, sest ega neid koolitusi ülemäära palju ole. Väikesel komandol nagu meie on ka väljakutseid vähe,” ütles ta.
„Siis tulebki harjutada, sest muidu mandub ära,” lisas Risto Koch.
Operatiivkorrapidaja usub, et nüüd on ots lahti tehtud ja teisedki vabatahtlikud komandosse valvesse tulekuks julgust saanud. „Pooled vabatahtlikud võib-olla ei teagi, et selline võimalus on,” ütles ta.
Arvamus
Tarmo Voltein, Lääne päästekeskuse vabatahtlike koordinaator
Kuigi vabatahtlikel on juba tükk aega olnud võimalus kutseliste päästjate valvetes osaleda, pole seda kuigi aktiivselt kasutatud.
Ühisvalve on vabatahtlikule väga hea võimalus näha lähedalt kutselise komando eluolu, osaleda kutselistega koos harjutustel ja ise käed külge lüüa.
Kui muidu kohtuvad vabatahtlikud ja kutselised päästjad õnnetustel, siis sellised ühisvalved aitavad neil ka sotsialiseeruda. Võib-olla hakkab kutselise päästja töö nii meeldima, et tulevikus saab temast kutseline päästja.
