Lääne maavanem Neeme Suur (keskel) püüdis eilsel koosolekul ümber veenda suurvalla vastu olevaid Lääne-Nigula raamatupidamisosakonna juhatajat Piret Zahknat ja vallavanemat Mikk Lõhmust. Foto: Arvo Tarmula
Lääne maavanem Neeme Suur esines eile Läänemaa omavalitsusliidus korralisel koosolekul ja esitas analüüsi, mida olid vallavanemad temalt nõudnud enne ühisvalla loomise ettepanekuga nõustumist. Suur leidis maakonnasuuruse omavalitsuse kohta vaid positiivseid külgi.
Kohtumisele lisas pinget teadmine, et maakonna suuruselt teise omavalitsuse, Lääne-Nigula volikogu on suure tõenäosusega ühisvalla loomise vastu. Kui üks on vastu, ei alga isegi liitumisläbirääkimised.
„Maakonnasuurne omavalitsus on kõige reaalsem alternatiiv,” sõnas Suur liitumisvõimalusi analüüsides.
Seda suunda toetab ka elanike arvu pidev vähenemine. Kui Põhja- ja Lõuna-Läänemaale jääb praegu mõlemale kas üle või napilt 5000 elanikku, siis 2–3 aasta pärast võib juhtuda, et elanikke on alla 5000 ja ees on uus liitumine. Hanila, Lihula ja Kullamaa puhul jääb 5000st veidi puudu.
Suurem ühinemistoetus
Finantsanalüüsi tehes kasutas Suur uuringufirma Geomedia andmeid.
Kõige suurem ühinemistoetus on maakonnasuuruse omavalitsuse variandil, see on 3,91 miljonit eurot. Haapsalu ja Ridala saaksid ühinedes 1,385 miljonit eurot. Selle sees on üle 11 000 elanikuga omavalitsuse moodustamise puhune lisaraha 250 000 eurot. Põhja-Läänemaa puhul oleks toetus 1,316 ja Lõuna-Läänemaal 900 000.
Suurim investeeringuvõimekus on Suure hinnangul samuti maakonnasuurusel omavalitsusel. Selline omavalitsus saaks võtta lisalaenu 4,7 miljonit eurot.
Teisel kohal on Lõuna-Läänemaa, kolmandal Põhja-Läänemaa, viimasel kohal Haapsalu ja Ridala.
Suure sõnul peaksid omavalitsuste finantsjuhid koos Geomedia finantsanalüüsiga põhjalikumalt tutvuma. Eilsel koosolekul jäi segaseks, kuidas mingi tulemus on saadud.
Demokraatia toimimist maakonnasuuruses vallas kirjeldades nimetas Suur vallavalitsuse teeninduspunkte, nagu on need näiteks Lääne-Nigula vallas. Tähtis roll on ka külaseltsidel. Kõne alla tulevad osavallad ja volikogu territoriaalsed komisjonid.
Mida võtta, mida jätta
Kullamaa vallavanem Jüri Ott pani pahaks Lääne-Nigula vallavanema Mikk Lõhmuse Lääne Elus avaldatud arvamust, et ta kahtleb suurvalla elujõulisuses.
„Lubate vastutada oma otsuste eest, aga võtate Läänemaalt ühe alternatiivi ära,” ütles Ott.
„Võtamegi selle eest vastutuse,” vastas Lõhmus koosolekul. „Sulle jääb ikka veel kolm alternatiivi järele.”
Lõhmus kartis, et kui liiga mitmes suunas läbi rääkida, saab aeg enne otsa.
Volikogud peavad liitumisotsused tegema tuleva aasta 31. jaanuariks. Pärast seda võtab valitsuse reformikomisjon ette sundliitmise.
„Me ei peaks üht võimalust kinni panema, me alles otsime parimat lahendust,” manitses kolleege Lihula vallavanem Varje Ojala-Toos. „Kaalume ja kui ei sobi, läheme teise variandiga edasi.”
Oti sõnul on isegi Läänemaa veel väikevald.
„Kui Lääne-Nigula tahab oma pisivalla staatust säilitada, siis meie ei taha,” sõnas Ott.
Martna volikogu esimees Ene Pallas oli arvamusel, et kõik pakkumused tuleb vastu võtta ja parim valida.
Suur lubas paari päeva jooksul oma analüüsi volikogudele saata, et volinikud oleksid informeeritud, kui hakkavad otsustama, kas minna suurvalla moodustamise läbirääkimistele. Kullamaa sellekohasele ettepanekule peavad volikogud vastama 14. märtsiks.
Suur kirjeldas oma ettekandes haldusreformi järgseid võimalikke uusi piire. Ta pidas vähetõenäoliseks, et liitumine läheb üle maakonna piiri. Küll aga pidas ta võimalikuks, et üle maakonna piiri võivad liikuda üksikud külad, näiteks Koonga vallas Lõuna-Läänemaal. Nõva liitumise kohta Padisega ütles Suur, et kui Läänemaal on Nõva ikka vald, siis Harjumaal on ta vaid küla.
Suur pidas võimalikuks, et Martna jaguneb kolmeks: Kaasiku kant on seotud pigem Paliverega, Laiküla ja Kasari kant Lihulaga, põhjaosa on aga Haapsalu tagamaa. Selle variandi nõrka kohta nägi Suur Martna volikogus: ükski volinik ei taha ajalukku minna valla lõhkujana.
Ebasoovitavaks pidas Suur varianti, et Ridala ei liitu mitte Haapsaluga, vaid teiste valdadega.
Kaarel Tarand oma LE kolumnis kirjtab: Milline see on, sellele heitis ootamatut prožektorivalgust Reformierakonna teade sohitegemise vanameistri Kalev Lillo edutamise kohta erakonna piirkondade divisjoni juhiks. Parteide maakondade ja suuremate linnade allorganisatsioonid on ülitähtsad selleks, et partei- ehk grupihuvi kontroll avalike vahendite üle oleks tagatud ka väljaspool Tallinna ja riigi keskvõimu süsteemi. Omavalitsustegelaste isepäisuse taltsutamiseks on aastate jooksul välja mõeldud mitmesuguseid vahendeid, sundparteistamine on neist vaid üks. Aga isegi „omad” maastikul võivad saada asjast valesti aru, nagu nägime ilmekalt Keskerakonna hiljutistes mullistustes. Seepärast vajab iga erakonna keskkontor terassilmset, halastamatut ja kindlakäelist ehk poomis- ja laskevõimega komissari. Et maailmakord säiliks, peab iga… Loe rohkem »
Valitsus ei ole mingi süütukene.Valed ja varjamine!Näiteks maaklerifirmadele on antud sellest aastast salajane käsk mitte müüa odavaid kortereid,vaid hoida need selleks puhuks,kui pagilased tulevad.Arvatavasti saavad nad oma tasu selle eest ,omanik aga ootab ja ei saa aru ,milles asi .Kukele!!
Selle jama kohta on ju tänases LE-s Kaarel Tarandi kolumn, muide, ka!
Hr.Rehkalt, mis tàhendab,et mingiks piiriks on kellegi poolt mààratud 5 tuhat ? Ja mis demokraatiast saab ùldse juttu olla,kui keegi mààrab elanike arvu ? Aasta pàrast tòstetakse omavalitsuse elanike piirarvu 10 tuhande peale. Liitumine peab olema vabatahtlik! Kui moslemi illegaalide jaoks leitakse raha paari pàevaga, siis rahapuuduse taha lambarahval kùll asi seisma ei jàà. Lihtsalt on valimistel tehtud valesid valikuid.
Loomulikult peaks liitumine olema vabatahtlik. Aga kahjuks on valitsuskoalitsioon valinud kõikidest võimalikest kohaliku elu korraldamise variantidest just selle 5000 inimese kriteeriumi. Hetkeolukorras on maakonnasuuruse valla idee vähemalt kaalumist väärt. Prügikasti jõuab seda alati visata.
Kõige suurema majandusliku efekti annaks maksutulu maakonnast väljaviimise piiramine aga Neeme suur sellega ju ei tegele. Ikka käib kräunumine mingite tühiste teemade kallal.
peab jätkama! Iga aasta värvime postkasti üle!
Martna?
Martnal oma rahvaarvuga ja geograafilise asendiga puudub võtmeroll. Kui alampiiriks on seatud 5000 inimest omavalitsuse elanike arvuks, siis Martna üksi ei suuda mõjutada mingit pidi asjade käiku.
Teoreetiliselt on võimalik olukord, kus Ridala ja Haapsalu otsustavad leivad ühte kappi panna ning Nõva leiab, et neil on ajalooliselt rohkem Harjumaaga ühist. Ja Kullamaa otsustab, et Lääne-Nigula ei ole parim variant. Millised on siis Lääne-Nigula valikud? Leppida keskvõimu sekkumisega?
Hetkel oleks siiski mõistlik asjad omavalitsusliidus enne läbi rääkida, kui otsuseid langetada. Hea tahtmisega oleks võimalik isegi Läänemaal rahvaküsitlus läbi viia.
No, ja mis siis, kui tulebki kunagi veel kord ühineda tervel maakonnal?Aega küll selle kiire asjaga,igal oma aeg.
Parem varblane peos,kui pääsuke katusel.Riigipoliitika pole mingi puhas värk,mida uskuda….Manipulatsioonid vaid!
LääneNigula ei pea ühinema,kuna o n juba korra ühinenud.Asetseb üsna Läänemaa keskel ja elanikkond ei pea seal vähenema ,vaid võib kasvada,sest ega linna ka kõik ei pea mahtuma.Säilitame oma staatust!P r a k t i k on me vallavanem liitumises,mitte ei hõiska niisama.
Kõigepealt antagu haridustoetus tagasi!Gümnaasium osaliselt töötab alles,ja juba kärbiti tiibu.