2015. aastal jäi väliskülaliste arv 2014. aastaga võrreldes samaks: Eestit väisati 6,2 miljonil korral. Välisturistid tarbisid 2015. aastal Eestis kaupu ja teenuseid hinnanguliselt ligi 1,3 miljardi euro eest, kirjutab Tarass Snitsarenko Eesti Panga statistikaosakonnast.
Soomest pärit külastajate arv ning nende osakaal jäi aastataguse ajaga võrreldes samale tasemele (39%). Teistest Euroopa Liidu riikidest tulnud reisijate külastuste arv suurenes keskmiselt 6%1. Kõige rohkem kasvas Austriast, Hispaaniast ja Saksamaalt tulnud turistide külastuste arv, vastavalt 21%, 17% ja 15%. Seevastu Portugalist ja Tšehhist tuli 15% ja 17% vähem turiste.
Iga neljas reis Eestisse tehti väljastpoolt Euroopa Liitu. Kõige enam ehk veerandi võrra kahanes Venemaalt pärit külastajate arv: nemad külastasid Eestit 836 000 korda, mis oli 13% kõikidest külastustest. Ameerika Ühendriikidest saabunud turistide arv kasvas 70% põhiliselt tänu ühepäevakülastustele, mida oli 90 000 võrra rohkem. Aasia riikidest pärit turistide arv on kasvanud mitu aastat järjest ning 2015. aastal suurenes nende külastuste arv kolmandiku võrra, kuigi Aasia riikidest pärit inimeste osakaal turistide üldarvus on väike.
Ühepäevakülastajate arv kasvas 5% ning moodustas külastajate üldarvust 55%. Eestis ööbivate turistide arv aga kahanes 5%. Eesti majutusasutustes peatus 70% mitmepäevareisil olijatest ning nende keskmine külastusaeg oli 4,8 päeva – seega oli keskmine külastus 7% pikem kui 2014. aastal.
Eesti elanikud külastasid eri riike ligi 4 miljonil korral ehk 3% rohkem kui 2014. aastal2. Välismaale reisinud Eesti elanikud kulutasid seal hinnanguliselt 800 miljonit eurot.
Võrreldes 2014. aastaga eestlaste reisieelistused väga palju ei muutnud ning külastatud riikide esikümme jäi samaks. Kolmveerand reisidest tehti Euroopa Liidu riikidesse. Soome tehtud külastuste arv kahanes 7%. Ülejäänud Euroopa Liidu riike külastati aga 5% rohkem ning need reisid moodustasid külastuste üldarvust üle poole. Tunduvalt on sagenenud Eesti elanike reisid Austriasse (15%), Horvaatiasse (16%), Itaaliasse (21%) ja Slovakkiasse (68%).
Jätkus eelmise aasta kasvutrend reisida sellistesse puhkusepaikadesse nagu Araabia Ühendemiraadid, Kreeka, Türgi ja Tai. Reiside arv nendesse riikidesse suurenes vastavalt 30%, 14%, 22% ja 6%. Egiptuse populaarsus reisisihtkohana on kahanenud kuus aastat järjest ning eelmisel aastal reisiti sinna 2009. aastaga võrreldes 4 korda vähem.
Venemaad külastati sama palju kui aasta tagasi ehk 380 000 korda. Külastuste arv teistesse SRÜ riikidesse kasvas kolmandiku võrra.
Ühepäevakülastused moodustasid külastuste üldarvust veidi üle veerandi ning nende arv vähenes 4%. Eesti elanike mitmepäevareiside arv suurenes 6% ning reiside keskmine kestus jäi samaks (4,6 päeva).
1 Kõik võrdlused on tehtud eelmise aasta suhtes, kui ei ole märgitud teisiti.
2 Välisriikide külastamiste arv ei lange kokku reiside arvuga. Kuna ühel välisreisil võidakse külastada mitut riiki, on välisreiside arv väiksem.
