Silt: Eesti Pank
Mari Rell: ekspordi kasvu varjutab kaubandustollidega seotud ebakindlus
[caption id="attachment_450660" align="alignnone" width="1920"]
Mari Rell. Foto: erakogu[/caption]
2025. aasta alguses paranes välisnõudlus ja koos sellega elavnes ka kaubandus. Juba möödunud aastal taastuma hakanud kaubaekspordi kasv oli aasta alguses üle ootuste hea. Siiski tuleb arvestada, et mullused võrdlusnäitajad on ka väga madalal tasemel.
Maksebilansi andmetel kasvas esimeses kvartalis kaupade ja teenuste väljaveokäive 10 ja sisseostukäive 11 protsenti.
Kaubaeksport kasvas esimeses kvartalis enamikus kaubagruppides ja sihtriikides. Aasta algul paranes nõudlus nii euroalal kui ka väljaspool seda. Suuremaist kaubanduspartn
Mari Rell. Foto: erakogu[/caption]
2025. aasta alguses paranes välisnõudlus ja koos sellega elavnes ka kaubandus. Juba möödunud aastal taastuma hakanud kaubaekspordi kasv oli aasta alguses üle ootuste hea. Siiski tuleb arvestada, et mullused võrdlusnäitajad on ka väga madalal tasemel.
Maksebilansi andmetel kasvas esimeses kvartalis kaupade ja teenuste väljaveokäive 10 ja sisseostukäive 11 protsenti.
Kaubaeksport kasvas esimeses kvartalis enamikus kaubagruppides ja sihtriikides. Aasta algul paranes nõudlus nii euroalal kui ka väljaspool seda. Suuremaist kaubanduspartn
Madis Müller: aitäh laenu eest, aga miks see nii kallis on?
[caption id="attachment_444953" align="alignnone" width="1920"] Madis Müller, Eesti Panga president. Foto: Eesti Pank[/caption]
Käsikäes intressimäärade langusega näeme selgeid märke laenuturu elavnemisest. Eesti inimestel ja ettevõtetel on piisavalt usku tulevikku, et võtta pikaajalisi laenukohustusi. Pangad omakorda on valmis laenu pakkuma ja suudavad seda teha kasumlikult. Kas ongi kõik hästi või võiksime ehk ühiskonnana küsida, kas saaks laenu natuke odavamalt?
Möödunud suvel tõi konkurentsivõime ekspertkogu oma aruande
Madis Müller, Eesti Panga president. Foto: Eesti Pank[/caption]
Käsikäes intressimäärade langusega näeme selgeid märke laenuturu elavnemisest. Eesti inimestel ja ettevõtetel on piisavalt usku tulevikku, et võtta pikaajalisi laenukohustusi. Pangad omakorda on valmis laenu pakkuma ja suudavad seda teha kasumlikult. Kas ongi kõik hästi või võiksime ehk ühiskonnana küsida, kas saaks laenu natuke odavamalt?
Möödunud suvel tõi konkurentsivõime ekspertkogu oma aruande
Eesti Pank pühendab meenemündi metsavendadele
[caption id="attachment_444275" align="alignnone" width="900"]
Metsavend Endel Redlichi mälestuskivi avamine. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Osana vastupanule pühendatud mündisarjast annab Eesti Pank 2026. aast
Metsavend Endel Redlichi mälestuskivi avamine. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Osana vastupanule pühendatud mündisarjast annab Eesti Pank 2026. aast
9
Väikesentide kaotamine narrib väikekauplejaid (lisatud video)
[caption id="attachment_441291" align="alignnone" width="1280"]
Kui muud üle ei jää, lubab Katrin Adamson hakata tegema ülejäävatest müntidest ehteid. Foto: Andra Kirna[/caption]
Kauplejad on tänavu kehtima hakanud korra kohaselt kohustatud klientidelt 1- ja 2sendised vastu võtma, kuid kliendile vahetusrahaks anda neid ei tohi ja müntide kogumist kauplejailt pole korraldatud.
Eesti Panga sularaha käitluse allosakonna juhataja Martti Näksi sõnul on Eesti Pank euroga liitumisest saadik ringlusesse lasknud 217 miljonit 1- ja 2sendist münti.
Väikesed sendid jäid Näksi sõnul pärast nende vahetusrahana tagas
Kui muud üle ei jää, lubab Katrin Adamson hakata tegema ülejäävatest müntidest ehteid. Foto: Andra Kirna[/caption]
Kauplejad on tänavu kehtima hakanud korra kohaselt kohustatud klientidelt 1- ja 2sendised vastu võtma, kuid kliendile vahetusrahaks anda neid ei tohi ja müntide kogumist kauplejailt pole korraldatud.
Eesti Panga sularaha käitluse allosakonna juhataja Martti Näksi sõnul on Eesti Pank euroga liitumisest saadik ringlusesse lasknud 217 miljonit 1- ja 2sendist münti.
Väikesed sendid jäid Näksi sõnul pärast nende vahetusrahana tagas
Taavi Raudsaar: laenukasvu veavad viimastel kuudel eraisikud
[caption id="attachment_384854" align="alignnone" width="2500"]eesti Eesti Panga ökonomist Taavi Raudsaar. Foto Eesti Pank[/caption]
Majapidamised laenavad nii eluasemete kui ka autode ostmiseks üsna hoogsalt.
Tänu mõõdukana püsinud tööpuudusele ja nominaalpalga kasvule on eluasemelaenuturg olnud nõrgale majandusseisule vaatamata üsna aktiivne. Eluasemelaenude jäägi aastakasv on alates kevadest tasapisi kiirenenud ja oli septembri lõpuks 7 protsenti.
Uuest aastast kehtima hakkav automaks on pannud inimesi enne aastavahetust autot soetama ja autoliisingut kasutama. Kolmandas kvartalis oli väljastatud autoliisingute maht 26 protsenti suurem kui aasta varem. Selle aasta septembriga võrreldes on autoliisinguid rohkem välj
Eesti Panga ökonomist Taavi Raudsaar. Foto Eesti Pank[/caption]
Majapidamised laenavad nii eluasemete kui ka autode ostmiseks üsna hoogsalt.
Tänu mõõdukana püsinud tööpuudusele ja nominaalpalga kasvule on eluasemelaenuturg olnud nõrgale majandusseisule vaatamata üsna aktiivne. Eluasemelaenude jäägi aastakasv on alates kevadest tasapisi kiirenenud ja oli septembri lõpuks 7 protsenti.
Uuest aastast kehtima hakkav automaks on pannud inimesi enne aastavahetust autot soetama ja autoliisingut kasutama. Kolmandas kvartalis oli väljastatud autoliisingute maht 26 protsenti suurem kui aasta varem. Selle aasta septembriga võrreldes on autoliisinguid rohkem välj
Madis Müller: intressimäärade langetamine juunis on muutunud tõenäolisemaks
[caption id="attachment_301751" align="alignnone" width="1024"]
Eesti panga president ja Euroopa keskpanga nõukogu liige Madis Müller. Foto Eesti pank[/caption]
Eesti panga president ja Euroopa keskpanga nõukogu liige Madis Müller. Foto Eesti pank[/caption]
Euroalal üha aeglustuv üldine hinnatõus suurendab tõenäosust, et juuni alguses toimuval Euroopa Keskpanga nõukogu istungil võib juba käes olla õige aeg intressimäärade langetamiseks.
Euroala majanduse olukorra ja väljavaate kohta on alates Euroopa Keskpanga nõukogu viimatisest kohtumisest märtsi alguses olnud vähe üllatavaid uudiseid. Seda võib juba iseenesest käsitleda positiivse uudisena ja märgina sellest, et toimunud ei ole suuremaid raputusi ning ökonomistidel on tänu sellele võimalik majanduse suundumusi mõistliku täpsusega prognoosida. Hinnatõus aeglustub jätkuvalt ning on järjest enam märke, et euroala majandus tervikuna kogub elujõudu.
Madis Müller: kuidas Eesti majandus kraavist välja saada?
[caption id="attachment_332070" align="alignnone" width="1920"]
Eesti Panga president Madis Müller. Foto Eesti Pank[/caption]
Eesti majanduse hetkeseis ja lähiaja väljavaade on mõlemad pigem kehvemapoolsed. Samas ei saa ka rääkida majanduskriisist, mis oleks oma sügavuselt võrreldav näiteks aastatel 2008-2010 kogetuga. Mõistetavalt pessimistliku üldise uudisvoo taustal tasub meenutada olukorda, milles olime aasta eest. Eestis kasvasid hinnad enam kui 20% aastas, gaas ja elekter maksid enam kui kaks korda rohkem ning Euroopas muretseti selle pärast, kas eeloleval talvel jätkub piisavalt gaasi tubade soojana hoidmiseks. Need mured on tänaseks ajalugu ja märk sellest, et mitte kõik ei lähe vales suunas.
Eesti Panga president Madis Müller. Foto Eesti Pank[/caption]
Eesti majanduse hetkeseis ja lähiaja väljavaade on mõlemad pigem kehvemapoolsed. Samas ei saa ka rääkida majanduskriisist, mis oleks oma sügavuselt võrreldav näiteks aastatel 2008-2010 kogetuga. Mõistetavalt pessimistliku üldise uudisvoo taustal tasub meenutada olukorda, milles olime aasta eest. Eestis kasvasid hinnad enam kui 20% aastas, gaas ja elekter maksid enam kui kaks korda rohkem ning Euroopas muretseti selle pärast, kas eeloleval talvel jätkub piisavalt gaasi tubade soojana hoidmiseks. Need mured on tänaseks ajalugu ja märk sellest, et mitte kõik ei lähe vales suunas. 
Orsolya Soosaar: majanduse aeglane taastumine ohustab töökohti
[caption id="attachment_408168" align="alignnone" width="1920"] Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar. Foto Eesti Pank[/caption]
Kuigi majanduslangus on kestnud juba poolteist aastat, on olukord Eesti tööturul olnud seni parem nii prognoositust kui ka varasemate majanduskriiside kogemusest. Töötleva tööstuse tegevusaladel ja ehitussektoris on töökohtade arv kahanenud küll juba mõnda aega, kuid tänu teenuste sektorile on hõive püsinud kokkuvõttes suur. Ehkki prognooside järgi peaks majandus peagi taastuma hakkama, ei tule taastumine kiire ning kui tööjõukulu jätkab hoogsat kasvu, tähendab see tõenäoliselt, et töö leidmine muutub keerulisemaks.
Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar. Foto Eesti Pank[/caption]
Kuigi majanduslangus on kestnud juba poolteist aastat, on olukord Eesti tööturul olnud seni parem nii prognoositust kui ka varasemate majanduskriiside kogemusest. Töötleva tööstuse tegevusaladel ja ehitussektoris on töökohtade arv kahanenud küll juba mõnda aega, kuid tänu teenuste sektorile on hõive püsinud kokkuvõttes suur. Ehkki prognooside järgi peaks majandus peagi taastuma hakkama, ei tule taastumine kiire ning kui tööjõukulu jätkab hoogsat kasvu, tähendab see tõenäoliselt, et töö leidmine muutub keerulisemaks.