21.1 C
Haapsalu
Teisipäev, 25. juuni 2024

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Eesti Pank

Silt: Eesti Pank

Madis Müller: intressimäärade langetamine juunis on muutunud tõenäolisemaks

[caption id="attachment_301751" align="alignnone" width="1024"] Eesti panga president ja Euroopa keskpanga nõukogu liige Madis Müller. Foto Eesti pank[/caption]

Euroalal üha aeglustuv üldine hinnatõus suurendab tõenäosust, et juuni alguses toimuval Euroopa Keskpanga nõukogu istungil võib juba käes olla õige aeg intressimäärade langetamiseks.

Euroala majanduse olukorra ja väljavaate kohta on alates Euroopa Keskpanga nõukogu viimatisest kohtumisest märtsi alguses olnud vähe üllatavaid uudiseid. Seda võib juba iseenesest käsitleda positiivse uudisena ja märgina sellest, et toimunud ei ole suuremaid raputusi ning ökonomistidel on tänu sellele võimalik majanduse suundumusi mõistliku täpsusega prognoosida. Hinnatõus aeglustub jätkuvalt ning on järjest enam märke, et euroala majandus tervikuna kogub elujõudu.

Madis Müller: kuidas Eesti majandus kraavist välja saada?

[caption id="attachment_332070" align="alignnone" width="1920"] Eesti Panga president Madis Müller. Foto Eesti Pank[/caption] Eesti majanduse hetkeseis ja lähiaja väljavaade on mõlemad pigem kehvemapoolsed. Samas ei saa ka rääkida majanduskriisist, mis oleks oma sügavuselt võrreldav näiteks aastatel 2008-2010 kogetuga. Mõistetavalt pessimistliku üldise uudisvoo taustal tasub meenutada olukorda, milles olime aasta eest. Eestis kasvasid hinnad enam kui 20% aastas, gaas ja elekter maksid enam kui kaks korda rohkem ning Euroopas muretseti selle pärast, kas eeloleval talvel jätkub piisavalt gaasi tubade soojana hoidmiseks. Need mured on tänaseks ajalugu ja märk sellest, et mitte kõik ei lähe vales suunas.

Orsolya Soosaar: majanduse aeglane taastumine ohustab töökohti

[caption id="attachment_408168" align="alignnone" width="1920"] Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar. Foto Eesti Pank[/caption] Kuigi majanduslangus on kestnud juba poolteist aastat, on olukord Eesti tööturul olnud seni parem nii prognoositust kui ka varasemate majanduskriiside kogemusest. Töötleva tööstuse tegevusaladel ja ehitussektoris on töökohtade arv kahanenud küll juba mõnda aega, kuid tänu teenuste sektorile on hõive püsinud kokkuvõttes suur. Ehkki prognooside järgi peaks majandus peagi taastuma hakkama, ei tule taastumine kiire ning kui tööjõukulu jätkab hoogsat kasvu, tähendab see tõenäoliselt, et töö leidmine muutub keerulisemaks.

Orsolya Soosaar: töötuse tõusu taga on suurem aktiivsus tööturul

[caption id="attachment_408168" align="alignnone" width="2000"] Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar. Foto Eesti Pank[/caption] Selle aasta teises kvartalis püsis tööhõive Eestis statistikaameti andmetel suur sellest hoolimata, et majanduses on langus. Töötuse määr tõusis teises kvartalis küll 6,7 protsendini, aga see oli tingitud rekordkõrgest tööjõus osalemise määrast. Tööturul osales 745 000 inimest ehk 74,2 protsenti tööealistest, mida on ligi 30 000 inimese võrra rohkem kui mullu samal ajal.

Taavi Raudsaar: (tähtajaline) hoiustaja võidab, laenaja kaotab

[caption id="attachment_384853" align="alignnone" width="2500"] Eesti Panga ökonomist Taavi Raudsaar. Foto Eesti Pank[/caption] Mitmed ettevõtted ja majapidamised on jäänud ebakindla majandusväljavaate ning hindade ja intressimäärade kiire kasvu tõttu investeerimis- ja laenuotsustes äraootavale seisukohale. Seetõttu on viimase poolaasta jooksul võetud uusi laene vähem. Eriti paistab see silma pikemaajaliste laenude puhul. Nii võtsid ettevõtted 2023. aasta I kvartalis pikaajalisi laene 14 protsenti vähem kui aasta varem ja majapidamised eluasemelaene 20 protsenti vähem. 2022. aastaga võrreldes tuleb siiski arvestada, et mullune laenukasv oli Eesti majanduse kasvuvõimekust arvestades ka liiga kiire ning selle mõningane aeglustumine on tervitatav.

Ülo Kaasik: hoogsa hinnatõusu kriisirohi

[caption id="attachment_389573" align="alignnone" width="1440"] Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik. Foto Eesti Pank[/caption] Tagantjärele targana oleksid keskpangad pidanud varem hakkama intresse tõstma, kuid pandeemia arengut ja sõja puhkemist oli väga raske ette näha. Nüüd on keskpanga ülesanne tagada, et kiire hinnakasv ei juurduks ja ei tekiks hinnatõusu-palgatõusu spiraali majanduses. Järsk hinnatõus pole jäänud meist kellelegi märkamata ja see ei ole meeldiv. Selle ohjeldamiseks on keskpangad hakanud kiiresti intresse tõstma. Paljudele kodulaenuvõtjatele ja ettevõtetele on intressimäärade tõus ja sellest tulenev laenukulude kasv ebameeldiv ja murettekitav. See on aga keskpankade poolt vajalik kriisirohi, et hoogsast hinnatõusust kiiremini jagu saada.