0

LOETUIMAD LOOD 2015. Uus Vormsi parvlaev ei jaksa veoautosid vedada

Riina Tobias

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Vormsi liinile vaja lisareise, kuid raha selle soovi täitmseks napib. Foto: Urmas Lauri

Avaldame 2015. aastal Lääne Elu veebis enim loetud uudis- ja arvamuslood.

 

17. juuni 2015

ormsö3

Uus parvlaev sõidab tihti pooltühjalt, jättes metsaveokid või bussid kaile ootama, sest laev ei jaksa neid kanda. Foto: Arvo Tarmula

 

Kuigi kirjade järgi suudab Vormsi uus parvlaev vedada rohkem kaupa kui eelmine saare vahet sõitnud alus, sõidab Ormsö alatasa tühja tekiga, jättes veomasinad kaile ootama.

Läinud nädalal jäi Vormsi parvlaeva päevasest reisist maha ekskursioonibuss. Ormsö tekil oli ruumi küll, aga et laeva kandevõime oli täis, jäi buss maha. Ormsö kapten Ain Pulk ütles, et ta võtnuks pardale veel 10tonnise sõiduki, aga et buss kaalub 12 tonni, tuli ta Rohukülla jätta. Üle-eelmisel nädalal oli sama lugu ühe metsaveomasinaga, mille omanik oli küll väga pahane, aga kapteni sõna vastu tema viha ei saanud.

Väidetavasti võib sel nädalal tulla üks reis, kus tekil sõidab üksinda suur kallur kruusakoormaga. Väiksemate sõiduautode pealevõtuks laeval enam kandevõimet ei jätku.

Et kaks nädalat liinil olnud laevaga on meeskonnal veel vaja harjuda, näitas ka eelmise nädala reis saarele, kui Svibys sildunud alus oli kreenis, mistõttu ei saanud autod laevalt kai rambile korralikult maha sõita.

Vana parvlaev Reet võttis sõidukeid peale kogukaalus 60 tonni, uue parvlaeva Ormsö kandevõime on 128 tonni, tekilaadungi suurus on kuni 90 tonni. Lubatud pardale võetavate sõidukite kogukaal aga oleneb sellest, kui palju on laeval kütust, joogivett ja provianti ning ballastitankides vett. Vormsi vallavanem Tanel Viks ütles, et laev on projekteeritud nii nagu jonnipunn. See tähendab, et laeval on kõrge pealisehitus ja suhteliselt madal süvis. Et laev oleks stabiilne, peab olema last peal. Kui autosid pole, on laeva ballastitankid vett täis.

Kui reisil on vähem sõidukeid, tuleb parvlaeva stabiilsuse tagamiseks ballastitanki pumbata vett. Et Reedal oli süvist rohkem, püsis laev stabiilne ka ballastveeta. Kui Orsmö pardale tuleb suur auto, on vaja vesi jälle välja pumbata. Et aga pumpamine võtab aega kuni pool tundi, ei jõua reiside vahel seda iga kord teha. Nii jäävadki autod maha, kuigi pardal on vabu kohti.

„Laevaehitaja on teinud head tööd, aga projekteerimise lähteülesanne on püstitatud valesti. Pole arvestatud laeva liikumissageduse ega kerg- ja raskeveoste vaheldumisega. Kui masinad tuleks peale kogu aeg ühte moodi, siis poleks probleemi,” nentis Viks.

Viksi sõnul on küsimus pumpamiskiiruses. „See on küsimus laevaehitajale, kas panna jämedam toru. Probleemi ei oleks, kui me suudaksime veoseid prognoosida,” ütles Viks.

Vormsilastele meeldiks, kui laev oleks valmis sadamas ootama, aga Saaremaa Laevakompanii mehitatud alus ei taha sõidugraafikust hiljemaks jääda. „Pardal võib olla inimene, kel on vaja lennukile jõuda, me ei saa ettenähtud sõidugraafikut rikkuda,” põhjendas kapten Ain Pulk.

Viksi sõnul päästaks ka see, kui laev oleks viis meetrit pikem, et aga keegi ei hakka laeva ümber ehitama, on lahendus pigem administratiivne. Viks ütles, et on nõu pidanud Lääne maavalitsuse ja vedaja Saaremaa laevakompanii Väinamere Liinidega. Mis lahendus asjale leitakse, pole esialgu teada.

„Mingeid asju saab kokku leppida, näiteks metsaveoautod koondada ühele kindlale päevale. Turistidele aga ei saa öelda, et ärgu sel päeval tulgu,” ütles Viks.

Saaremaa Laevakompanii tegevjuht Tõnis Rihvk ütles, et esimesed nädalad liinil peavad katsetades välja selgitama laeva reaalsed võimalused. „Praegu on veel ennatlik järeldusi teha ja täpsemalt kommenteerida,” ütles Rihvk.

Lääne maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Merle Mäesalu sõnul ei ole probleem suur ja ta soovitas reisijail varuda kannatust.

„Iga uue asja sissetöötamine võtab aega. Rasked veokid saab koondada ühele päevale,” ütles Mäesalu.

Pulk ütles, et laevameeskond kasutab praegu iga vaba hetke, õppimaks tundma uue laeva iseärasusi. Pulk ütles, et kõrgest pealisehitusest ja madalast süvisest hoolimata talub parvlaev väga hästi tugevat tuult. Murekoht on aga laeva kandevõime.

Veeteede ameti kommunikatsiooniosakonna vanemspetsialist Katriin Pelle ütles, et ametit ei ole probleemist teavitatud. Pelle sõnul on laev päris võimas, sellega tuleb lihtsalt õppida majandama.

Ormsö maksis 9,3 miljonit eurot, selle tellis veeteede amet laevaehitusettevõttelt Baltic Workboats AS. Ehitaja andis ametile laeva üle mai keskel.

 

Vana ja uus parvlaev

Parvlaev Reet

Ehitusaasta 1971
150 reisijat
20 sõiduautot (sh üks veoauto) kogukaalus 60 tonni
Süvis 3,09 m
Pikkus 33,7 m
Laius 9,4 m

 

Parvlaev Ormsö

Ehitusaasta 2015
200 reisijat
22 sõiduautot (sh kaks veoautot) kogukaalus 90 tonni, võimalik lisada platvorm veel kümne sõiduauto tarbeks
Süvis 2,7 m
Pikkus 45 m
Laius 12 m

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz