Helen Alp koos Läänemaa varjupaiga kassidega poseerimas Varjupaikade MTÜ kalendri jaoks. Foto: Andres Hion.
Hiljuti tunnustas president Toomas Hendrik Ilves vabatahtlikke, kelle panus mööduval aastal oli märgatavaim.
"Eesti saab olla vaid selline, milliseks me ise teda teeme. Ta saab olla vaid meie unistuste ja tegude koondsumma," ütles president.
Varjupaikade MTÜ-s lööb kaasa üle saja vabatahtliku, kes kõik muudavad meie ühiskonda oma tegudega. Sel aastal esitas Läänemaa varjupaik kandidaadiks varjupaiga juures tegutseva Heleni. Läänemaa kodutute loomade varjupaik on Varjupaikade MTÜ noorim ning seal tegutseb ka noorim vabatahtlik, Ridala Põhikooli 6.klassi õpilane Helen Alp.
Helen on olnud vabatahtlik juba enne varjupaiga avamist – koos perega ja paljude teiste abilistega panid nad käed külge, et teeäärsest rohumaast saaks loomadele varjupaik. Läänemaa varjupaiga juhatajal Kaja Maisalul ei ole kordagi tekkinud kõhklusi, et nii noor tütarlaps saab tööga hakkama – Helen on sünnist saadik koduloomadega kokku puutunud ja kannab uhkusega junior händleri tiitlit.
Helen käib varjupaigas koeri treenimas, harjutab kasse jalutustraksides kõndima, vajadusel koristab kasside tube ning lutitab ja potitab oma kodus varjupaika sattunud kassibeebisid, kes on hoolimatute inimeste poolt ära visatud ning iseseisvalt veel hakkama ei saa. Kui suvel veetis Helen varjupaigas pikki päevi, siis kooliga seoses ei saa ta loomade juures viibida nii kaua, kui ta seda sooviks. Kuna tüdruk elab varjupaiga vahetus läheduses, siis kogu oma aja, mis õppimisest ja muusikakoolist ning ratsutamisharrastusest üle jääb, veedab ta varjupaigaloomade juures ning viib loomi enda juurde koju, et neid seal hooldada.
Sügisel tõi Helen kogu oma klassi varjupaika külla, kohale oli kutsutud ka Haapsalu loomakliiniku arsti abi Heneliis Soosaar, kes lastele loomapidamisest rääkis. „Me hindame kõrgelt seda, et üks 6.klassi tüdruk näeb pilti laiemalt- tema panus ei piirdu ainult abivajajate loomade aitamisega vaid ta näeb teavitustöö tegemise vajadust endavanuste hulgas,“ ütles Kaja Maisalu.
„See 12-aastane tütarlaps jõuab kõike – hästi õppida, tegeleda harrastustega ning teha varjupaigas hindamatut tööd – ta annab varjupaigaloomadele tagasi turvatunde ja tegeleb nende treenimisega. Läänemaa varjupaigast koera või kassi adopteerinud inimeste rõõm eeskujulikult käituva ja sotsiaalse looma üle on ka Heleni teene,“ lisas varjupaiga juht.
Varjupaikade MTÜ on veendunud, et Helen on laiemat tunnustust väärt ning ta võiks olla eeskujuks paljudele noortele, kellele loomad meeldivad ning kellest tulevikus saavad loodetavasti hoolivad ja vastutustundlikud loomaomanikud.
Väga tubli tüdruk, suur tänu talle!
…. inimesi ongi kahjuks òelad. Mònel vòib see ka kaasa sùndinud olla. Esimese kahe kommija puhul tundub,et nad on vàiksest pàrast ukse vahele jàànud….
Kas kaks esimest kommenteerijat suudavad kogu oma ligimesearmastuse juures panna ennast selle noore lapse olukorda, kellest see lugu jutustab ja kes on kindlasti tubli. Et kuidas tema ennast nüüd tunneb nende õelate torgete juures. Oma arvamust või soovi, millest tahaksite lugeda on võimalik saata ju toimetuse meilile ja keegi ei saaks haiget. Mul on lihtsalt nii kahju kõigist, kes selle tõttu , et neist ajalehes on kirjutatud, peavad taluma halvustamist ja solvanguid.
Parem tehke lugu ja pildid kodutute varjupaigast, millistestingimustes elavad inimesed ja millise summaga peavad hakkama saama.
Aga miks sa ise midagi ei tee??????
Palun kirjutage ka inimestest , kes aitavad abivajajaid ja üksikuid ja puudust kannatavaid inimesi. Aga see nämmutamine ja poseerimine kassidega hakkab ära tüütama. Tuleb välja, et koerad ja kassid on tähtsamad kui inimesed. Rääkige mõnest noorest, kes abistab mõnd üksikut vanainimest, mitte ei poseeri ega tee endale reklaami kassikalendris!
Kade oled? Tee ise ka midagi!!