Läänemaa Rajaleidja meeskond: logopeed Marina Nairismägi (vasakult), infotöötaja Sille Simson, karjääriinfo spetsialist Heidi Liivlaid, psühholoog Merili Mets, karjäärinõustaja Triinu Karolin, keskuse juht Tiina Kütt ja sotsiaalpedagoog Veera Kovtun. Pildilt puudub eripedagoog Kristin Veltri. ARVO TARMULA
Mullu ühel ja samal septembripäeval avasid kõigis Eesti maakondades uksed Rajaleidja keskused – keskused, mis koondavad maakonnas ühte kohta karjääri- ja õppenõustamisteenused.
„Keegi ei teadnud, mis saama hakkab,” tunnistas Läänemaa Rajaleidja keskuse juht Tiina Kütt toonaseid mõtteid. Ta lisas, et teadmatus ei puudutanud küll keskuses pakutavaid nõustamisteenuseid, sest need on ühel või teisel moel olemas, vaid pigem seda, kuidas hakkab uus keskus toimima osana suuremast – Innove – süsteemist ja kuidas seda kõike korraldama hakata.
Rajaleidja keskuste loomise eeltöö polnud pikk – otsuse langetamisest ministeeriumis kuni nende avamiseni kulus üheksa kuud. Sellega oli ühe katuse alla koondatud teise tasandi karjääri- ja õppenõustamisteenused, mis seni olid eri juriidilisel alusel ja projektipõhiselt laiali.
„Vana süsteemi puhul oli, nagu katsuks elevanti eri nurgast, aga keegi ei saanud aru, et see on elevant,” võrdles Tiina Kütt Rajaleidja-eelset aega praegusega. „Kõik need aastad, kui see nõustamine oli programmi- ja projektipõhine, rääkisime, et see peaks olema koos ja riigi finantseerida,” lisas ta.
Just seni laiali olnud teenuste koondamist ühte kohta peavad Rajaleidja keskuse suurimaks plussiks koolijuhid. „Siiani oli väga raske lapsevanemat kuhugi saada, sest nad ütlesid, et siis saadetakse mind sinna ja tänna,” rääkis Haapsalu algkooli direktor Malle Õiglas.
Teise positiivse muutusena nimetas Õiglas nõustamisteenuse järjekordade lühenemist. Kui varem pidi spetsialisti juurde pääsemiseks ootama kuu aega, siis nüüd saab nädala-paariga.
Küti sõnul olid järjekorrad tingitud just projektipõhisusest – ebakindlate aastaste lepingutega ei julgenud spetsialistid programmides täiskohaga tööl olla, vaid tegeldi mitme asjaga korraga.
Kooli- ja omvalitsusjuhtide hinnangul on Läänemaal Rajaleidja keskus hästi tööle läinud. „Mujalt inimestega suheldes olen aru saanud, et igal pool see päris nii pole,” nimetas Haapsalu aselinnapea Liina Põld.
„Meie siht oli kohe alguses, et saada kiiresti ja hästi tööle see, milleks meid on ellu kutsutud – nõustamine; küll edaspidi tulevad ka konverentsid ja koolitused,” ütles Kütt.
Keskuse juht ise peab aga suurimaks varanduseks töötajaid. Läänemaa Rajaleidja keskuses töötab kaheksa inimest: psühholoog, logopeed, eripedagoog, sotsiaalpedagoog, kaks karjäärinõustajat ja lisaks neile keskuse juht ja infotöötaja.
Esikohal on laps
Aasta jooksul on Läänemaa Rajaleidja keskusse pöördunud enam kui 2700 inimest. Kahel kolmandikul juhtudel suunab sinna kool või lasteaed, kolmandikul puhkudest pöörduvad otse lapsevanemad või lapsed.
Küti sõnul otse pöördujate hulk kasvab. „On väga tore, et järjest rohkem on hakanud tulema lapsevanemaid oma lapse pärast – kõigepealt käib vanem, siis laps,” rääkis Kütt. „Täna näiteks helistas üks noor inimene, kes tahab tulla psühholoogi juurde, sest tal on nii vanemate kui ka õpetajatega suhted sassis, ” tõi ta järgmise näite.
Kui koolilaste puhul tuleb Rajaleidja spetsialistidel kõige sagedamini tegelda õpiraskuste ja käitumisprobleemidega, siis koolieelikute mureks on eelkõige arengu- ja kõneprobleemid.
Enamasti on siiski tegemist nn liitjuhtumitega, sest käitumisprobleemide taga võib olla hoopis mingi muu põhjus – nii tegelebki ühe lapse või pere probleemidega tavaliselt mitu inimest. „Kui karjäärinõustaja juurde tuleb laps, kuid nõustaja näeb,et seal taga võib olla mingi muu probleem, saadab ta lapse edasi sotsiaalpedagoogi või psühholoogi juurde,” selgitas Kütt.
Õiglas ja Kütt peavad oluliseks esimest sammu – saada laps või lapevanem Rajaleidja uksevahelt sisse astuma. „Vahel peab vanemale selgitama, et me ei taha teie lapsega midagi tegema hakata, vaid tahame teada, mis temaga toimub ja kuidas teda aidata,” selgitas Õiglas.
Küti sõnul on Rajaleidja näiteks kooliga võrreldes neutraalne pind murede lahendamiseks. „Me ei vali pooli, et vältida vastandumist lapsevanem–kool, keegi kolmas, neljas või omavalitsus. Püüame osapooled lapse huvidest lähtuvalt kokku viia,” kinnitas ta.
Mõõdetav ja mõõdetamatu
Küti sõnul on keskuse töötulemusi kohati raske mõõta, sest vahel võib tulemusest rääkida alles aastate pärast.
Mõõta ja jälgida saab keskuse juures tegutseva nõustamiskomisjoni otsuste elluviimist. Nõustamiskomisjoni, kus juhtum on eri osapooltega üksipulgi läbi hekseldatud, otsus on lapsevanemale soovituslik, koolile aga kohustuslik. Nende puhul on võimalik pärast perelt-koolilt-lasteaiast küsida, kuidas läinud on.
Ka logopeed saab hinnata, kas lapse S- või R-täht on paremaks läinud või eripedagoog näha, kas laps on hakanud paremini kirjutama või lugema. Kuid kas näiteks karjäärinõustaja või psühholoogi tehtud töö vilja kandis, sageli kohe ei paista.
„Oleme püüdnud tegutseda nii, et iga inimene, kes siia tuleb, läheks ära tundega, et kõik ei ole veel kadunud,” nimetas Kütt põhieesmärke.
Karjäärinõustaja Triinu Karolin tõi näiteks mitu aastat seitsmendat klassi kordama jäänud noormehe, kellel oli kooliskäimise himu kadunud ja sellest tekkinud tunne, et polegi enam võimalik järje peale saada. „Kui aga temaga koos vaatad, et mingi väljapääs ja võimalused siiski on, siis läheb tal silm särama. Kas või korraks,” rääkis Karolin.
Töövõiduks peavad keskuse töötajad aga ühte sotsiaalpedagoogi Veera Kovtuni murelast, kes koolis käia ei tahtnud. Pärast pikka tööd pere ja omavalitsusega, rääkimisi mitte ainult Rajaleidja keskuses, vaid ka Facebookis ja Skypes, aitas sotsiaalpedagoog leida lapsele teises Eesti otsas sobiva kooli. Kui alguses palus laps, et ta sealt koolist ära toodaks, siis nüüd on ta sisse elanud,õpib hästi, on leidnud sõpru ja teda hinnatakse.
Rajaleidjasse ei pea alati murega tulema, vaid võib tulla lihtsalt infot ja nõu küsima. Näiteks karjäärinõustaja juurde, et elukutsevalikutes selgusele jõuda.
Kohapealseid spetsialiste napib
„Kui me millestki puudust tunneme, siis sellest, et maakonnas on vähe esmatasandi spetsialiste,” ütles Tiina Kütt. Esmatasandi spetsialistidena peaks igal koolil ja lasteaial olema võimalik kasutada psühholoogi, eripedagoogi ja logopeedi abi ning selle peab tagama omavalitsus. Riiklikult rahastatav Rajaleidja on teise tasandi keskus, mis tähendab, et sinna peaksid jõudma juhtumid, millega koolis-lasteaias juba tegeldud.
„Esimese tasandi töö peab olema süsteemne ja järjepidev ning sellepärast ongi kohapeal olev spetsialist väga tähtis, et ta on just kohapeal,” rääkis Tiina Kütt.
Haapsalu koolides-lasteaedades on Liina Põllu sõnul psühholoogid-logopeedid olemas. Lihula gümnaasiumi direktor Janar Sõbra sõnul on neil koolis küll kõik kolm tugispetsialisti kasutada, kuid psühholoog käib lepingu alusel kolm korda kuus Pärnust. „Jumal tänatud, et omavalitsus on nõus meil seda nii rahastama,” ütles ta.
Igal pool pilt aga nii hea ei ole, sest väiksematele omavalitsustele käib tugispetsialistide palkamine üle jõu. „Oleme püüdnud ärgitada, et omavalitsused paneksid seljad kokku ja naabrid koopereeruks,” rääkis Tiina Kütt. Näiteks on omavalitsusliidus arutatud, et vallad võiksid mitme peale võtta tööle psühholoogi.
Tiina Küti sõnul on omavalitsustel võimalus sõlmida leping ka Rajaleidja psühholoogi, logopeedi või eripedagoogiga. „Kuigi haridusministeerium maksab 40% kinni, peab osa omavalitsusi hinda ikka liiga kalliks, nii et väga palju seda tehtud ei ole,” lisas ta.
Üldiselt peab Läänemaa Rajaleidja keskuse juht koostööd koolide ja omavalitsustega heaks. „Ei saa öelda, et meil oleks mõni kool, kellega poleks kontakti või kes oleks tõrges,” kinnitas ta.
Tulevikuteema: pagulased
Kui pärast esimest tööaastat küsida Läänemaa Rajaleidja keskuse juhilt, milline võiks keskus olla aasta pärast, vastas Tiina Kütt: „Esimene lootus on, et oleme ikka olemas ja saame tööd edasi teha. ”
See tähendab, et kõik, millega praegu tegeldakse, jätkub ka edaspidi – esmajärjekorras nii laste ja noorte kui ka vanemate nõustamine ning esmatasandispetsialistide toetamine nende töös. Aga ka nõustamiskomisjoni töö, koostöö koolide ja omavalitsustega ning neile nõu andmine, kuidas nõustamist korraldada. Samuti jätkuvad keskuse spetsialistide käigud koolidesse, olgu see siis seotud karjäärinõustamiste või teemapäevadega.
Triinu Karolini sõnul peaks näiteks karjäärinõustamine tulevikus haarama suuremat hulka vanusegruppe. Kui seni on tegeletud peamiselt põhikooli või gümnaasiumi lõpetajatega, siis edaspidi võiks sellega alustada juba nooremates klassides.
Näiteks Haapsalu linna algkooli lapsed käisid 5. klassiga Rajaleidja keskuses ja olid seal kuuldust-nähtust vaimustuses. „Koolis oli sellest käigust väga positiivne tagasiside – nad rääkisid, kui äge see oli,” ütles Õiglas.
Tiina Kütt aga usub, et päris uue teemana lisandub lähiajal pagulaste teema – peame olema valmis, et aasta pärast ongi meil pagulaste perekond ja me peame teadma, kuidas aidata neid koole, lasteaedu, kuhu nad on tulnud. „Võime ju kakelda, panna silmad kinni ja trampida jalgu, et aga nad tulevad ja meie peame tegema parima, et nemad ega meie ei kannataks, vaid kõik jääks terveks,” ütles Kütt.
