Läänemaa haridusuuenduse koostööseminar „Pagana varblane!“oli neljapäeval Läänemaa ühisgümnaasiumis.
Algatuseks said sõna inspireerivad esinejad väljastpoolt koolisüsteemi, kes rääkisid, kuidas paistavad probleemid väljastpoolt haridussüsteemi nendele, kes ise tegutsevad erinevate valdkondade eesliinil. TV 3 uudistetoimetaja Märt Treier, mitte lihtsalt ei kõnelenud, vaid suisa raputas iga kuulajat oma kujundlike väljendite ja teatraalse kehakeelega. Ta tõi palju mahlakaid näiteid praeguse haridussüsteemi valupunktidest ja igale kuulajale sai selgeks kuivõrd oluline on särasilmne ja suure südamega õpetaja. Räägitud lugude hulgas oli ka anekdootlik lugu kellestki professorist, kes ei suutnud tunnis pälvida õpilaste mingitki tähelepanu, kui eksikombel lendas aknast sisse varblane. Professor nentis lihtsalt, et „Pagana varblane!“. Õige õpetaja peaks suutma siiski varblasega huvitavuselt konkureerida.
Ettevõtja Paavo Pauklin tuli välja konkreetsete ettepanekutega, millele tuleks ettevõtja seisukohast koolides tähelepanu pöörata. Ta pidas esmalt oluliseks lapsi inspireerida suuremalt sihte seadma, et nad tulevikus maksimaalselt kasutaksid oma võimeid. Teiseks tõi ta välja, kui oluline on õpetatava sidumine praktilise eluga –seosteta ei jää tegelikult midagi õpitust meelde ja õppimine on pigem ajaraisk. Kolmandaks pidas ta väga oluliseks õppeainete üksteisega seostamist. Ta väitis, et kogu hilisem (töö)elu on nagu üks suur tekstiülesanne, mille lahendamiseks on vaja korraga kasutada erinevaid teadmisi paljudest ainevaldkondadest.
Päev jätkus maakondlike parimate kogemuste jagamisega. Tutvustamisele tulid mitmed koolide ettevõtmised, mis osalevad Ettevõtliku Kooli edulugude konkursil ja väärivad õppetöö uuenduslikkuse mõttes laiemat tutvustamist. Noarootsi gümnaasiumis on koostatud väga omapärasel viisil luulekogumikke, Taebla lasteaed usaldas üritust tutvustava kuulutuse koostamise lastele endile, Virtsu kool kombineeris kokku arvutiõppe geograafia ja inglise keelega – erinevate maade ja rahvaste tabelis kirjeldamine päädis ülekoolilise viktoriiniga. Haapsalu Linna Algkool korraldab aga järjepidevalt jõululaatasid ja heategevuslikke kontserte, milledes õpilastel on kandev roll. Lihula gümnaasium korraldas Eurovisiooni!
Kõik toodud näited täidavad haridusuuenduse eesmärke – ühistes tegemistes kaasalöömine on õpilaste jaoks huvitav ning annab mitmekülgse praktilise kogemuse. Seminari lõpetuseks istuti väiksemates seltskondades ja jagati veel suusõnaliselt oma kooli parimaid kogemusi. Iga osaleja sai lõpetuseks midagi öelda ja rõhutati, kui oluline on kogemuste jagamine, mitte ainult heade vaid ka väheke untsu läinud ettevõtmistest rääkimine, sest igast kogemusest saab õppida. Kui kõik oli juba lõppenud, siis nähti nelja Läänemaa kooli direktorit veel LÜGi eest tänavalgi innustunult üksteisega kõnelemas.
Anneli Rasu
Läänemaa arenduskeskuse konsultant
Ölkuga igati nõus. Hea et keegi julgeb asjad välja öelda nii nagu nad on. Vangi veel ei panda aga kommentaare kustutatakse ära küll. Kui selline teks kohalikku kobrulehte kirjutada siis ei lase tsensuur ju eetrisse.
kuidas siis on? Ole julge ja ütle ära kõik, mis hinge vaevab… 🙂
Haridusuuendus on ikka ka ühiskonna asi, mitte õpetajate keskne asi. Õpetajad viivad ellu ühiskonna ootusi.
Õpetajad ei viivad ellu seda mida neile poliitika poolt ette dikteeritakse. Õpetaja on liini tööline ja saab selle eest palka. Mida sa selle liintöölise käest küsid kuidas asju korraldada teda huvitab see et klassid oleks täis, õpikud oleksid olemas, saaks tunnid ära anda ja palk jookseks. Ma ei mäleta siin lehes näitena mitte ühtegi õpetajate poolt tõstatatud ühiskondliku probleemikäsitlust. Ülikoolide tegevusest mäletan kätele mõeldud mudavanni disainilahendust ja see on ka kõik. Ikka tõsised arendajad said jälle kokku. ;)))
õnneks on interneti kommentaariumid sellised kohad, kus kõiksugu ölkud oma verbaalset peristaltikat demonstreerivad…
Huvitav kes kurat neid seminare korraldab sii saad teada kui asjad läbi on pärast maadle selle kooli läbi käinud ajupuiduga. See kooli arendamine on nagau põrandaalune liikumine meil. Kelle huve te teenindate kui küsida tohib ? Kas tõesti ei leidnud nüüd selle seltskonna seest mitte ühtegi helget hinge kes oleks selle sündmuse kohta kohalikku lehte paar rida kirjutanud et ettevõtmisest üldsust teavitada.
Nõus
paraku jah, ei käivitu sellisel kujul asjad ilma “ülevalt “suunamata. Tegelikku haridusuuendust on märgata kümnete ja kümnete väikeste koolide alustamise juures, lapsevanemate ja südamega õpetajate koostöös. Väikekoolide algatamine on võtnud sellised mõõtmed, üle Eesti, nii et haridusministeerium on asunud sellele piiri panema. Selliste algatuste juures ei siunata meie õpetajaid ega alavääristata seda tööd mida koolides tehakse. Ehk tuleks samasugune uuenduskampaania rakendada riigiaparaadi reformimiseks, saaks ühe korraga suurema tulemuse.