0

Mujalt õpilased aitavad Nõva koolil ellu jääda

Avatar

Juhan Hepner

juhanh@hot.ee

Pärast kurvilist-käänulist metsa vahelt läbijooksvat teed hakkab paistma Nõva küla. Kool on kohe külapoe taga ja sel korral ei saa fotograaf Arvo Tarmula öelda seda, mida ta iga teise väikese kooli juures öelnud on: „No kuule, nii vaikne on, siin küll mingit elu ei ole.”

Kooli tagant kostab ju meeletut kilkamist ja melu, seal kihutavad lasteaia lapsed tuhatnelja oma velodega ringiratast. Trepil istub dressides sirge naine ja räägib telefoniga, tema on direktor Virve Tauts. „Täna on spordipäev,” vabandas ta oma riietust.

Direktoriameti kõrvalt on Tauts koolis ka kehalise kasvatuse õpetaja. Ta küsib naljatades, kui kaua võib kehalise kasvatuse õpetaja töötada, ja vastab, et seni kuni lapsed tahavad teda oma meeskonda.

Koolis käiakse isegi Tallinnast

Nõva kool ja lasteaed asuvad samas majas ja kuuluvad sama nimetuse Nõva Kool alla. Elus püsimiseks on kool loonud õpilaskodu. Koostöös vallaga pakub lasteaed lühiajalist lastehoiuteenust, kas siis suvitajaile või vanaema juurde suveks tulnud lastele.

Koolis käib kokku 17 last, kellest kuus elab õpilaskodus. Lasteaias käib kümme last. Õpilaskodu lapsed elavad neljatoalises valla kortermajas ja koos nendega elab seal ka kasvataja, kes on öises valves. Igal nädalavahetusel on lastel kohustus kodus käia.

„Reede hommikul tulevad kooli ja koolist lähevad otse bussiga koju ja esmaspäeva hommikul tulevad jälle bussiga kooli,” sõnas Tauts.

Et õigeks ajaks kooli jõuda, ärkavad õpilaskodu lapsed esmaspäeva hommikul oma kodus varakult. Kolmanda klassi poiss Egert, kes käib koolis Sauelt, ärkab kell kuus ja mõned Tallinna lapsed lausa kell viis.

Egert ütleb, et ta tahaks üldse iga päev koolist koju minna. Direktor lohutab teda, et kunagi võib see saada võimalikuks, ja kiidab tema tublidust. Varem käis Egert Võrumaal Krabi koolis ja sai koju ainult korra kolme nädala jooksul.

Egert on noorim õpilaskodu lastest. Teised on kaheksanda klassi suured teismeikka jõudnud inimesehakatised. „Alguses oli mure, kas nad ikka jõuavad esmaspäeval õigeks ajaks kooli,” rääkis Tauts.

Üks laps käib koolis Keilast, üks Saue linnast ja neli Tallinnast. Direktor räägib, et kõik linnad peale Tallinna toetavad laste kooliskäiku rahaliselt. „See näitab Tallinna linna prioriteete. Mis väärtus võib olla lapsest tähtsam?” on Tauts pettunud.

Sel aastal tuli Nõva valla elanike registrisse kaks poissi juurde. Üheksanda klassi lõpetas sel aastal üks laps ja järgmisel aastal lõpetavad loodetavasti kõik seitse, kes viimasesse klassi lähevad. „Võimalus on neil kõigil,” märkis Tauts.

Kas sügisel ka keegi esimesse klassi läheb, oli suvevaheaja keskel veel teadmata.

Puudus psühholoogist, logopeedist

Kooli programm käib Nõval tavalise riikliku programmi järgi, õpetus lihtsustatud ei ole. Millest aga puudu on, on psühholoogiline abi, mida Rajaleidja loodetavasti tulevikus võimaldab. „Meie vajadus ei anna täiskohta, koormus oleks minimaalne,” ütles Tauts. Lasteaia lastel oleks aga vaja logopeedilist õpetajat.

Hädasti oli Nõva koolil vaja ka kokka. Häda oli isegi nii suur, et õpetajad ja direktor jagasid kuu aega koka kohta. „Mul on nüüd selge, kuidas 30 õpilasele süüa teha,” naeris Tauts ja lisas, et millegipärast ei ole koka ametikoht just kõige populaarsem.

Augusti lõpus lahenes viimaks see suur mure: Tautsi sõnul leidus üks noor, kes oli nõus kooli kokaks hakkama.

Kooli sööklasse mahub 30 last korraga sööma, seal on iseteenindus. Direktor on õnnelik, et nüüd on koolil oma söökla ja köök, mis tehti tüdrukute tööõpetusklassi asemele.

Varem sõi koolipere külasööklas, mis asub poega samas majas. „Parem on ikka, kui on oma söökla,” ütles Tauts.

Nõva koolimaja valmis 2002. aastal vana mõisahoone kohale. Vana maja taastada ei saanud, sest selles pesitses majavamm.
Praegune hoone on hästi hoitud, kodune ja soe. Koolis on tööl 11 inimest, kes annavad eri tunde. Mõnel on tunde näpuotsaga ja nad töötavad teisteski koolides. 

Direktori sõnul püsib kool elus tänu küla patriootidele, kes koolis tunde andmas käivad. Paljud kohalikud elanikud on pedagoogilise haridusega.
Hirmu kooli sulgemise ees on tuntud Nõval juba pikalt. 

„Kui tulin 2006 Nõvale, oli õhus teema, et kool pannakse kinni. Oleme loonud õpilaskodu, et aidata lapsi, kel haridust vaja,” rääkis Tauts. „See oli meie võimalus ja vald on ka toetanud.”

Fotod: Arvo Tarmula.

IMG_0167 IMG_0180 IMG_0188 IMG_0206 IMG_0210 IMG_0220 IMG_0236 IMG_0245 IMG_0250 IMG_0254 IMG_0255 IMG_0257 IMG_0264 IMG_0266 IMG_0290

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz