Eestisse rändas 2013. aastal sisse 4098 inimest ja Eestist välja 6740 inimest, teatab Statistikaamet. Sisserännanute arv oli 1459 võrra suurem kui aasta varem. Läänemaalt rännati enim Soome.
Rändesaldo oli jätkuvalt negatiivne, st väljaränne ületas sisserännet. 2013. aastal oli rändesaldo -2642 ja aasta varem -3682. 95% välja- ja 60% sisserännanutest olid Eesti kodanikud.
Eestist teise riiki oma elukoha registreerinud inimeste arv on viimased kolm aastat olnud üsna stabiilne. Ka väljarände suunad on üldjoontes samad – kolmveerand lahkujatest on läinud Soome ja 6% Suurbritanniasse. Populaarsemad sihtkohad on ka Saksamaa, Venemaa ja Rootsi.
2013. aastal sisseränne Eestisse kasvas. Enamik sisserändajatest tuleb samuti Soomest, kuid mullu saabus sealt vaid veerand kõigist sisserännanutest, mis moodustab umbes viiendiku Soome läinutest.
Läänemaalt rändas mullu välisriikidesse 142 inimest, neist 124 läks Soome.
Oluline sisseränne tuli Eestisse ka Venemaalt (23% sisserännanutest) ja Ukrainast (8%). Läänemaale saabus Venemaalt elama 9 ning Ukrainast 5 inimest.
Võrreldes varasemate aastatega on kasvanud sisseränne Suurbritanniast ja Iirimaalt, mis tuleneb ilmselt paari aasta tagusest aktiivsemast lahkumisest nendesse riikidesse.
Suurbritanniast tuli mullu Läänemaale elama 5 ning sinna läks elama 7 inimest.
Et Euroopa riikidest saabujate puhul on peamiselt tegemist tagasirändega, siis on paariaastane vahe väljarände tõusu ja sisserände tõusu vahel ootuspärane.
Ka sisseränne Ukrainast kasvas 2013. aastal, samas on Ukraina ja Venemaa uute sisserännanute lähteriigiks, mistõttu ei seostu see tõus varasema väljarändega.
Kui üldiselt on Eesti välisrände saldo negatiivne, siis Venemaa, Ukraina ja paljude väljapoole Euroopat jäävate riikidega on Eesti rändesaldo enamiku iseseisvusajast olnud positiivne, st sisserännanuid on väljarännanutest rohkem. Venemaale läks mullu Läänemaalt elama 1 inimene, Ukrainasse minejaid ei olnud.
Maakonniti rahvastiku välisrände sihtkoht ja lähteriik erineb. Näiteks Ida-Virumaalt lähevad vaid pooled väljarändajatest Soome, sest võrreldes teiste maakondadega minnakse enam Suurbritanniasse, Saksamaale, Venemaale ja teistesse EL liikmesriikidesse. Põhjus on ilmselt selles, et suure osa Ida-Virumaa elanikkonna jaoks ei ole Soome keeleliselt niivõrd lähedane ja venekeelse kogukonna leidmine on lihtsam ka teistes Euroopa riikides.
Ka sisserändajate lähteriikide jaotus on Ida-Virumaal erinev: sisserännanutest moodustasid poole Venemaalt tulnud inimesed ja Soomest saabujaid oli vaid 10%.
Harju ja Tartu maakond eristuvad teistest maakondadest samuti. Väljastpoolt Euroopat saabuvad inimesed asuvad Eestis elama peamiselt kahte suuremasse linna – Tallinnasse ja Tartusse. Ülejäänud maakondades on Soome osatähtsus sisse- ja eriti väljarändes palju olulisem.
Vaadates välisrändes osalejate soo- ja vanusjaotust, saab öelda, et võrreldes 2012. aastaga suurenes 2013. aasta nii meeste kui ka naiste sisseränne. Naised on aga endiselt aktiivsemad väljarändajad ja neid rändab ka meestega võrreldes vähem Eestisse tagasi.
Kõige aktiivsemad välisrändes osalejaid on 20–44-aastased. Viimasel kahel aastal on kasvanud 0–9-aastaste väljaränne. Et 0–4-aastaste sisseränne on kogu viimase kümnendi olnud kõrge ja on seda praegugi, siis rändesaldos on 2012. ja 2013. aastal näha 5–9-aastaste arvu suuremat kahanemist. Ilmselt tuleneb see perede suurenenud väljarändest.
Statistikaameti rändestatistika põhineb rahvastikuregistri elukoha registreerimise andmetel. Rändesaldo on aasta jooksul sisse- ja väljarännanute arvu vahe. Positiivne rändesaldo näitab sisserände, negatiivne väljarände ülekaalu.
Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.
