Kuidas saada lasteaiakohta?
Kuna üks väike härra on meie kodus juba poolteiseaastane, otsustasin igaks sajaks juhuks uurida, kuidas käib Soomemaal lasteaiakoha taotlemine–saamine. Teatavasti soovitatakse ju Tallinnas lasteaiakoht juba enne lapse eostamist kirja panna. Piltlikult öeldes.
Ma ise pooldan kunagi raamatust loetud lastepsühholoogi väidet, et enne kolmandat eluaastat pole laps veel lasteaiaks valmis. Enne seda soovib laps olla lähedaste ringis — ema, isa, õdede–vendade või vanavanematega. Sealt ka paljukuuldud emade väited, et oi–oi, laps nutab ega lase vanemal lasteaiast ära minna.
Laps pole lihtsalt veel valmis. Tütar läks mul aeda kolme ja pooleselt. Ei mingit nuttu kohe algusest peale. Loomulikult ei saa ühegi säärase vaate puhul päevi lugeda ega näpuga järge ajada, kuid ilmselt võiks lasteaiaaeg ideaalis saabuda 2,5–3,5aastaselt. Oleme ju kõik erinevad. Nii ka lapsed ja nende vajadused.
Kuna meie majas on uus beebi, siis otsustasin uurida, ehk saab suurema poisi osalise ajaga lasteaeda juba sügisel, mil ta ongi peaaegu kahe ja poolene. Tuleb välja, et tööle või õppima minnes on siin maal reegel, et koha saab juba kahe nädalaga. Muul juhul on ooteaeg kuni neli kuud. Ankeedi saab täita veebis või ka minna soovitud lasteaeda kohapeale. Soovitav on avaldus teha kevadel, nii saab laps sügisel alustava uue rühmaga liituda. Kui ooteaeg möödas ja pakutakse lasteaiakohta, millest otsustad siiski keelduda, tuleb teha uus avaldus ja taas kuni neli kuud oodata.
„Meile pakuti algul kaugemat lasteaeda. Keeldusin. Siis koduhoiutuge (rahaline). Keeldusin, sest leidsin, et minu poisile sobiks lasteaed rohkem. Lõpuks läksin soovitud lasteaeda kohapeale, rääkisin juhatajaga ja saingi koha,” rääkis üks Soomes elav ligi kolmeaastase poja kodune ema.
Tema soovitas lapse aeda panna enne kolmandat eluaastat, sest siis on rühmas ühel kasvatajal kõige rohkem viis last. Vanemas, 3–5aastaste rühmas on umbes 20 last ja kolm–neli kasvatajat.
Lasteaiatasu oleneb sissetulekust. Näiteks 1200 eurot teeniv üksikema ei maksa lasteaiakoha eest sentigi. Suurim võimalik tasu kuus on aga 264 eurot. Päeva pikkus lasteaias oleneb pere vajadusest. Tavaline on seitsmest hommikul kuni 17ni, kuid on ka aedu, mis avavad uksed juba kuuest. On ka 24 tunni lasteaedu.
Soomes on võimalus panna laps ka eestikeelsesse lasteaeda või kooli. Mina oma lapsi sinna panna ei taha. Kui teises riigis elada, siis ikka ka selle riigi keeles toimetada. Kuid vestlesin ühe emaga, kes pani mind oma seisukoha üle järele mõtlema. Nimelt, tema pani oma kahe aastase lapse justnimelt eestikeelsesse erahoidu, kuna soovis, et kõigepealt õpiks laps end oma emakeeles korrektselt väljendama. Kolmeselt lubas juba panna soomekeelsesse lasteaeda. Erahoiu eest tasub ta 154€, ülejäänu maksab kinni Kela (nagu haigekassa ja pensioniamet üheskoos) ja linn.
Paljud, kel kogemusi Eesti lasteaiaga, kiidavad Soome omi. Üks kõrvalmajas elav kolmeaastase tütre ema, kes loodab oma lapse augustist aeda saada, rääkis, et kõik, kellega juttu olnud, on rahul ja kiidavad, kuid Eestis elades oli kuulda pidevat vingu ja hala.
„Küll oli üks asi halb või teine, või hoopis kasvatajad lollid!” ütles ta.
Arusaadav, et kui juba elukoht vahetatud, on seda tehtudki lootuses paremale elule. Oma lapse siinseid lasteaiakogemusi saan võrdlema hakata tõenäoliselt sügisel. Nii palju võin öelda, et olin ka Eestis oma tütre aia ja selle kasvatajatega „Tarekeses” väga rahul. Ehk on asi inimeses endas, mitte Soome või Eesti lasteaias? Küll elu näitab.
Enriika Liiv
Jah aga kuidas need lapsed soome lasteaias külmetavad. Sadagu või pussnuge aga lapsed aetakse välja ja ega neid korralikult riidesse panda. Sõbranna väike laps külmetas soome lasteaias käed kangeks- väljas 15 kraadi külma ja selga pandi lapsele kombeka alla lühikeste varrukatega särk
Mõnikord tunduvad need kirjatükid lihtsalt targutamisena.
Jätkata samas vaimus!