Enriika Liiv: Kuidas me kogu perega Soome kolisime. 32. osa

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Päris kool ehk üleminek soomlastega ühte klassi

enriikaÕppeaasta keeleõppe- ehk ettevalmistusklassis hakkab läbi saama ja tulime äsja kohtumiselt tema õpetaja Riikkaga. Kartsin seda nagu tuld. Olin nimelt paar korda tütrele kooli järele minnes sattunud kuulma oma plikatirtsu lobisemist. Tunni ajal. Tüdruk nagu tulesäde!

Tegelikult oli aga lugu järgmine. Tütar on tubli – haarab keelt lennult, julgeb vabalt soome keeles rääkida ka võõrastega, kartmata vigu teha, matemaatikas on eriti tragi ja palju ülesandeid ette teinud. Tunni ajal lobisemine aga pidavat pikal päeval (kolmapäeval kestab kool 15ni, teistel päevadel 13–14ni) kõigil kombeks olema. „Minagi vahel ei jaksa tempot hoida, mis siis veel lastest rääkida – päev läbi võõrast keelt tähelepanelikult kuulata on üsna väsitav,” ütles õpetaja Riikka mõistvalt. Temagi olevat omal ajal mõne aasta elanud Iirimaal, kuhu ta mees tööle saadeti, ja lapsed käisid ingliskeelses koolis.

Tublid lapsed klassi vahele ei jäta ja nii läheb sügisel ka minu tütar neljandasse klassi. Vähem tublid jäävad samasse klassi, kuhu nad enne teise riiki kolimist minema pidid. Ettevalmistusklassis on põhirõhk keeleõppel, muud ained võetakse läbi nii muuseas, poolmänguliselt.

Õpetaja sõnul on väga raske keelt õpetada, kui klassis on palju ühest rahvusest õpilasi. Minu tütre ettevalmistusklassi 13 õpilasest 11 on eestlased, üks on venelane ja üks aafriklane.

„Seda peaks paremini reguleerima, muidu räägivad siin kõik varsti eesti keelt, mitte soome keelt,” ütles õpetaja Riikka. „Isegi Kongost pärit neiu räägib meil siin juba eesti keelt.”

Igal juhul on lõpuks saabunud rõõmupäev ja tütar suunatakse edasi meie kodulähedasse Kaivoksela kooli. Enam pole vaja bussiga ligi 5 km kaugusele sõita.

Tütre esimene sõbranna, sama vana nimekaim Bianca, läheb sügisest ka samasse kooli ja klassigi — 4b.

Järgmisel päeval pärast arenguvestlust tutvusin kooliga. Õpetaja palus mu Bianka vabasse klassipinki istuma ja palus kirjutada endast. Õpetaja vaatas selle üle ja ütles: „Ma pole veel kunagi näinud, et aasta aega soome keelt õppinud õpilane nii hästi soome keeles kirjutaks!”

Aitäh! Minu nägu särab senini õnnest.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
2 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Särasilm
9 aastat tagasi

Soovime Biancale ikka edu, et emme nägu saaks särada, sest Vähem tublid jäivad samasse klassi, kuhu nad enne teise riiki kolimist minema pidid. Oi, ei tea, mis nägu see emm ka siis oleks teinud kui nõnda oleks läinud…ma taha sellele kohe mõeldagi.

ikka
9 aastat tagasi

Enriikale kohe paistab hästi see Soome elu sobivat, näe lapski saab seal paremini kasvatatud